Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium ei soovi aidata Rahvusvahelist Kriminaalkohust Venemaa Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimisel.
Ameerika Ühendriikide julgeolekuasutused on kogunud Venemaa poolt Ukrainas korda saadetud sõjakuritegude kohta hulgaliselt materjale. Kellelgi demokraatide valitsusest tuli pähe mõte, et need andmed võiks anda üle Hollandi linnas Haagis asuvale Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, et see saaks neid kasutada tulevases Ukrainas toime pandud sõjakuritegude kohtuasjas Venemaa vastu. Pentagonile (USA kaitseministeeriumile) selline mõte ei meeldi, vahendab New York Times.
USA sõjajõudude juhid on Kriminaalkohtu Venemaa sõjakuritegude uurimise abistamise vastu, kuna nii võidakse luua eeljuhtum, mis annab kohtule õiguse arutada ameeriklaste võimalikke sõjakuritegusid ja teisi rahvusvahelisel tasandil korda saadetud nurjatusi.
Väidetavalt on ülejäänud demokraatide valitsus, sealhulgas Venemaa sõjakuritegude kohta andmeid koguvad julgeolekuasutused, Haagi kohtu abistamise poolt.
Haagi kohus alustas Venemaa sõjakuritegude kohta andmete kogumist vahetult peale riigi sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruari lõpus. Uurimise tähelepanu all on näiteks Venemaa poolne Ukraina tsiviiltaristu ründamine ja vallutatud territooriumitelt Ukraina laste Venemaale küüditamine.
2022. aasta detsembris kaotas demokraatide juhitud Ameerika Ühendriikide kongress piirangud, mis keelasid riigil Rahvusvahelise kriminaalkohtu abistamise.
Ameerika Ühendriigid ei tunnista Rahvusvahelise Kriminaalkohtu õigust uurida nende sõjaväe ja julgeolekuasutuste poolt maailmas toime pandud väidetavaid genotsiidi-, inimsuse-, sõja- ja agressioonikuritegusid.
Toimetas Karol Kallas