Ühendkuningriigi valitsus üllitas suure ravimitootja Pfizer Covid-19 vaktsiini puudutava meditsiinitöötajate infomaterjali, millest selgub, et vaktsiini ei soovitata rasedatele ja rinnapiimaga lapsi toitvatele emadele ning lastele. Lisaks tunnistatakse, et ei teata, millist mõju avaldab mRNA vaktsiin naiste viljakusele.
Kümneleheküljelises "Reg 174 informatsioon Ühendkuningriigi tervishoiu professionaalidele" infomaterjalis selgitatakse vaktsiini omadusi, kuidas seda peab säilitama, lahjendama (vaktsiini tarnitakse kontsentraadina) ja manustama. Lisaks selgitatakse, kuidas seda katsetati. Selleks, et vaktsiinist oleks võimalikult palju abi, peab seda manustama kaks korda.
Peatükis "Viljakus, rasedus ja imetamine (laktatsioon)" tõdetakse juhendis, et nimetatud olukordade kohta "teave puudub või on see puudulik". Seetõttu ei soovitata seda kasutada rasedatel naistel, vahendab LifeSiteNews
"Viljakust puudutavad [vaktsiini] toksilisuse loomkatsed pole lõpetatud. Covid-19 mRNA vaktsiini BNT162b2 ei soovitata kasutada raseduse ajal," nähakse juhendi 4.6 osas ette.
"Lapsekandmise eas naised peaksid enne vaktsineerimist hoiduma rasedusest."
Juhendis soovitatakse samuti, et naised ei tohiks jääda rasedaks kahe kuu jooksul peale vaktsineerimist.
Kuna ei teata, kas vaktsiin võib kanduda ema rinnapiimaga üle imikule, tõdetakse juhendis, et "ei saa välistada ohtu vastsündinutele/imikutele". Sellepärast ei tohiks naised imetamise ajal ennast vaktsineerida.
Viljakuse kohta on vaktsiini juhendis öeldud ainult ühte: "Pole teada, millist mõju avaldab Covid-19 mRNA vaktsiin BNT162b2 viljakusele."
Vaktsiini kliiniliste esimese ja teise astme katsetuste kohta kirjutatakse juhendis järgmist: esimeses katsetuste faasis osales 60 inimest vanuses 16 kuni 55 aastat. Teises faasis osales "ligikaudu" 44 000 inimest vanuses 12 ja vanemad. Enimlevinud kõrvalnähud 16-aastaste ja vanemate vaktsineeritute puhul olid "valu süstimiskohas" (lihases), mida kogesid 80 protsenti vaktsineertutest, nõrkus (üle 60%), peavalu (üle 50%), lihasevalu (üle 30%), külmavärinad (üle 30%), liigesevalu (üle 20%) ja palavik tabas rohkem kui 10 protsenti katsealustest. Juhendi sõnul olid kõik kõrvalnähud kas keskmise või nõrga tugevusega ja möödusid tavaliselt mõne päeva jooksul.
Mure viljakuse pärast
Detsembri esimese nädala alguses kirjutasid kaks tunnustatud meditsiiniteadlast Euroopa Meditsiiniagentuurile, mis vastutab vaktsiinide turvalisuse eest, et igasugused Covid-19 vaktsiinide, eriti Pfizeri/BioNtech Covid-19 mRNA vaktsiini BNT162b2, inimkatsetused tuleks koheselt peatada. Dr Michael Yeadon, kes on endine Pfizeri hingamisteede haiguste valdkonna uuringutejuht, ja Dr Wolfgang Wodarg, kes on tervisepoliitikate nõunik, leiavad, et inimkatsetused pole tänaseni eetilised.
Muude kahtluste seas osutasid Yeadon ja Wodart, et vaktsiinid võivad välistada rasedatel naistel platsenta turvalise arengu, mis tähendab, et "vaktsineeritud naised muutuvad põhimõtteliselt viljatuks".
"Mitme vaktsiinikandidaadi puhul oodatakse, et need põhjustavad humoraalsete antikehade tekke, mis on suunatud SARS-CoV-2 spike proteiinide vastu," kirjutasid arstid.
"Süntsütiin-1 … mida ammutatakse inimeste endogeensetest retroviirustest (HERV), mis tagab imetajatel ja inimestel platsenta arengu ning on selle tõttu eduka raseduse ülioluline eeldus, leidub ka selle homoloogilistes vormides SARS-i viiruste proteiinides," nad jätkasid.
"Mitte midagi pole teada selle kohta, kas SARS-i viiruste spike proteiinide vastu suunatud antikehad võivad toimida ka süntsütiin-1 vastaste antikehadena. Juhul kui see peaks tõeks osutuma, tähendab see, et vaktsiinid hoiavad naistel ära platsenta formeerumise, mis tähendab põhimõtteliselt nende viljatust."
Meditsiiniteadlased juhivad tähelepanu, et nende esitatud kahtluste uurimine, enne kui on kokku saadud märkimisväärne arv tõestusmaterjali, võtab suhteliselt kaua aega.
Ühendkuningriigi valitsus on andnud Pfizerile samuti immuunsuse tolle Covid-19 vaktsiini kohtuasjade vastu, mis tähendab, et kui kedagi tabavad peale vaktsineerimist mingid tõsisemad tervisekahjud, ei ole võimalik ravimihiiglast kohtusse anda.
Samamoodi on kohtuasjade eest kaitstud Ühendkuningriigi Terviseteenistus (NHS) ja vaktsiini tootvad tehased.
Toimetas Karol Kallas