Kaks päeva tagasi, 14. novembril võttis Saksamaa valitsus vastu määruse, mis reguleerib täpsemalt PID (preimplantatsioonidiagnostika) teostamist. PID on diagnostika, mille puhul kunstlikult viljastatud, emakaväliselt embrüolt võetakse geeniproovid ja ebarahuldava tulemuse korral embrüo hävitatakse.
Saksa valitsuse määrus on tekitanud Saksamaal korraliku pahameeletormi. Määruse vastu on protesteerinud nii Saksa arstide esinduskogu, liidumaad, Kirik, Saksa eetikanõukogu kui ka parlamendisaadikud kõikidest fraktsioonidest.
Protesti tekitab esitaks see, et Saksa parlament keelas 2011. aasta juulis põhimõtteliselt embrüode geenitestid, jättes selleks võimaluse ainult erandjuhtudel. Erandjuhuks peetakse olukorda, mil mõlemal või ühel vanematest on eelsoodumus raskele pärilikule haigusele, mille tagajärjeks on võimalik nurisünnitus või raske väärareng. Teine põhjus on asjaolu, et valitsuse määrus ületab olulisel määral riigipäeva poolt vastu võetud seaduse kitsad piirid nii kaudses mõttes (eirates seaduse mõtet PID juurutamist minimeerida) kui ka otseselt. Nii näiteks ei sea valitsuse määrus mingeid piiranguid eetikakomisjonide ja PID-keskuste arvule ega täpsusta eetikakomisjonide tegutsemisprintsiipe. Seega puuduvad olulised takistused PID massiliseks juurutamiseks.
Freiburgi meditsiinieetik Giovanni Maio juhib tähelepanu ohule, mille toob eetikapõhimõtete puudumine eetikakomisjonide töös. Sisuliselt tähendab see seda, et puuduvad igasugused printsiibid, mille alusel elu ja surma üle otsustada. Lisaks osutab Maio tõsiasjale, et eetikakomisjonil kui sellisel põhimõtteliselt puudub sisuline õigus ja voli otsustada elu ja surma üle. Samuti ei ole eetikakomisjonil reaalselt juhtumi lahendamisel mingit mänguruumi, sest eksperdid on sõltuvad vanemate emotsionaalsest survest ja eluolustikust. Kui paar ütleb komisjonile, et nende jaoks on lapse ilmaletoomine vastuvõetamatu, siis vaevalt komisjon vastupidise otsuse teeb. Nii muutuvadki komisjonid kooslusteks, mis lihtsalt annavad oma “õnnistuse” vanemate soovidele.
Giovanni Maio viitab ka ohule, kui erinevad komisjonid hakkavad rakendama erinevaid eetikaprintsiipe ja sellega seotud võimalikule manipulatsioonile ning suurele tõenäosusele, et lõppkokkuvõttes teostub vaatamata vastuseisule liberaalseim seisukoht.
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et taas on tehtud järjekordne uks lahti inimeluga manipulatsiooniks ja võimaluseks teha sündimata laste seas selektsioon nende “väärtuse” ja vanematele meeldivuse alusel, kusjuures loote surmamine otsustakse tõenäosuse põhjal. Ehk samm seadustatud eugeenika poole.