Saksa välisministri jumestuseks on sel aastal riigieelarves ette nähtud 137 000 eurot. See on vaid üks näide Saksamaa kasvanud valitsuskuludest.
Kolm kriisiaastat on riigi võlakoorma kasvatanud rekordkõrgusele, kirjutab Die Welt. Samal ajal on märkimisväärselt kasvanud kaheldavad kulud, mille puhul on maksumaksjate raha kulutamine enam kui küsitav. Saksa maksumaksjate ühendus koostas „2023 riigieelarve säästuraamatu", milles on 30 konkreetset ettepanekut, et riigi kulusid koomale tõmmata. „Paljusid riigi kulutamise soove peaks maha tõmbama, vähendama või ajatama pikemale ajale," seisab seni veel avalikustamata raamatus.
Mõned valitsuse kulud peaksid andma aimu, et kokkuhoiu kohti on küllaga. Praeguse valitsuse esimesel valitsusaastal tõusid kulud fotograafidele ja jumestajatele senisega võrreldes 80 protsenti 1,5 miljonile eurole. Ehedaks näiteks on välisministri Annalena Baerbocki jumestamiseks ette nähtud 137 000 eurot. Samuti kulutatakse senisest enam ka fotograafidele, et „end sobivas valguses näidata".
Üha enam raha kulub ka valitsusaparaadile. Alates 2010 on valitsusaparaadi kulud kasvanud topelt, 22 miljardi euroni, töötajate arv on kasvanud 300 000 võrra. Ainuüksi föderaalministeeriumides ja -ametites on praeguse valitsuse ajal loodud 30 000 uut töökohta. „Silma jäävad paljuski kõrgete hästimakstud tippametnike ametikohad," märgib raamat.
Nii näiteks loodi keskkonnaministeeriumis 168 kõrgepalgalist ametikohta, millega kaasnes lisakulu 50 miljonit eurot. Ehitusministeeriumis loodi 51 uut kõrgepalgalist ametikohta, majandusministeeriumis aga 30. Uute ametikohtade iseloomustamiseks võib tuua näiteks kõrgepalgalise loomakaitse eest vastutava ametniku. Palgataseme iseloomustamiseks saab tuua esile näiteks valitsuses kultuuri ja meedia eest vastutava ametniku, kes teenib 162 000 eurot, andmekaitse- ja internetivabaduse eest vastutav ametnik seevastu 192 000 eurot.
Maksumaksjate ühendus on väga kriitiline selliste sümboolsete ametikohtade sisseseadmise osas. Näitena tuuakse välja ka välisministeeriumisse loodud rahvusvahelise kliimapoliitika eriesindaja ametikoht.
Raamatus keskendutakse ka parteidega seotud mittetulundusühingute ja sihtasutuste heldele rahastamisele. Kuigi praegune valitsus lubas olla siin kokkuhoidlikum, on käesoleval aastal sellistele ühendustele nähtud raha ette neli korda enam võrreldes eelmise aastaga, täpsemalt 690 miljonit eurot. Võrdluseks on toodud Austria, kus on iga-aastane selliste ühenduste toetussumma 10,5 miljonit eurot.
Kokkuhoiukohti näeb raamat ka parlamendi juures, mille ülalpidamiseks kulub praegu rohkem kui miljard eurot aastas.
Raamat on kriitiline ka riigikantselei kompleksi laiendamise osas, mis otsustati Angela Merkeli valitsusajal. Riigikantselei laiendus läheb maksma 777 miljonit eurot ja kompleksi tuleksid näiteks kantsleri teine ametikorter, sportimistaristu ja helikopteri maandumisplats.
Tohutud summad on ette nähtud ka rohepöörde teostamiseks. Nii plaanib majandusministeerium maksta terasekontsernidele või keemiatööstusele 15 aastat toetusi, et nad muudaksid oma tootmise „rohelisemaks". Toetusi makstakse maksumaksjate rahastatud „Kliima- ja muutuste fondist", mille maht on 200 miljardit eurot. Majandusministeeriumi juures olev teaduslik nõukogu on samas avalikult hoiatanud, et rohepööre läheb väga kalliks ja sammudega pingutatakse üle.
Kõikide nende kulutuste juures osutab Saksa maksumaksjate ühendus, et igal juhul tuleb majanduse tervise pärast hoiduda kulutuste katmiseks maksude tõstmisest.
Toimetas René Allik