Ameerika Ühendriikide president Donald Trump nimetab ametisse ministreid, kellel – vähemalt esimese hooga peale vaadates – pole lootustki pälvida senati toetus.
Trumpi käitumisele võib olla seletusi mitu. Üheks on kindlasti asjaolu, et tema eelmise valitsuse suurimaks veaks oli soov saada läbi "ninasarvikutega" ehk nõndanimetatud RINO-dega, mis kajastus tema valitsuse ministrites.
RINO-d on süvariiki, korporatistlikku riigisüsteemi esindava ühispartei vabariiklased. Akronüüm RINO on lahti kirjutades "vabariiklased ainult nime poolest" (republicans in name only). RINO sarnaneb sõnale "rhino", mis tähendab ninasarvikut. Konnotatsioone leiab lisaks asjaolust, et vabariiklaste sümboliks on elevant ja ninasarvikud on küll sama klassi, kuid hoopis teistsugused loomad.
Kui Ameerika Ühendriikide poliitikamaastikku kuidagi Eestiga võrrelda, siis esimese kahe partei süsteemi teise üle tuues tähendaks see, et EKRE juht Martin Helme peaks maid jagama isamaalaste Urmas Reinsalu ja Riina Solmaniga, kes on kohaliku korporatistliku süvariigi ühisparteilased ning "konservatiivid" ainult nime poolest.
Trump soovib igati õigustatult teisel ametiajal ninasarvikutega võimalikult vähe maid jagada. Vabariikliku partei ligi 40 miljonist registreeritud valijast on valdav osa MAGA vabariiklased. Samas poliitilisest inertsist ja valimissüsteemi eripärast tingituna on partei nomenklatuur jätkuvalt "saastatud" ninasarvikutega. Demokraatlikult neist päris kohe lahti saada pole võimalik ja nii võib olla Trumpi meeskond võtnud kasutusele teadusliku fantastika filmidest "Star Trek" (täherännak) tuntud Täheakadeemia eksami nimega Kobayashi Maru.
Mõttele võrrelda ministrite ametisse kinnitamist Kobayashi Maru eksamiga tuli süvariigi propagandakanal Politico. Paljude poliitikavaatlejate jaoks on tõsine küsimus, miks Trump nimetab presidendikandidaadiks üldse inimesi, nagu näiteks justiitsministri kohale nimetatud Matt Gaetz, kellel kõiki asjaolusid ja poliitilisi tuuli arvestades pole lootustki märkimisväärse hulga ninasarvikutega senatis heakskiit pälvida.
Politico üritab Trumpi mõttemaailma ära arvata:
"Need ei ole ainult ametisse nimetamised. Need on ustavuskatsed. Aburdsus ongi asja mõte.
Sellised kandidaadid toodi välja kõigi senati vabariiklaste järele proovimiseks, et näha, kuidas nad Trumpi soovidele vastavad. Samamoodi on see katse senati vabariiklaste uuele juhile John Thune'ile.
Mõelge sellele ["keeruliste" ministrite nimetamisele] kui senati vabariiklaste Kobyashi Maru katsele. See on Star Treki kurikuulus eksam, kus kadetid peavad läbima lahingusimulatsooni, mida pole võimalik võita. Selle eksami eesmärgiks ei olegi õnnestumine. See peab ainult näitama, milliste inimestega on kadettide näol tegemist.
Mida Gaetzi kuulamised näitavad senati vabariiklaste kohta, saab alles näha."
Trump ja tema meeskond teavad täpselt, kes on ninasarvik ja kes ei ole. "Kobayashi Maru" näitab, kes arvestab välja kujunenud poliitilise reaalsusega ja kes ajab sõrad vastu.
Ninasarvikute silme ees ripub lisaks ühest ninasarvikust, Liz Cheney'ist, tehtud "hernehirmutis". Elizabeth Lynne Cheney on president George W. Bushi asepresidendi, "igaveste sõdade" ideoloogi, Dick Cheney tütar. Tütar-Cheney arvas, et Trump on peale 2020. aasta presidendivalimisi "eilne päev" ja astus tema pärandi hävitamise nimel ühte leeri isegi demokraatidega.
Ta oli kongressi kurikuulsa kuuenda jaanuari uurimiskomisjoni vabariiklasest liige, mille demokraadid moodustasid Trumpi toetajate tagakiusamiseks ja hirmutamiseks ning rahumeelsest meeleavaldusest riigipöördekatse tegemiseks. 2022. aasta valimistel kaotas Liz Cheney oma kongressi koha. Isegi sellest ei võtnud ta õppust ja ühines – koos 83-aastase isaga – demokraatide presidendikandidaadi Kamala Harrise kampaaniaga Trumpi vastu. Valimised võitis Trump ja Liz Cheney'st on saanud "mürgine" poliitik – hernehirmutis – kelle läheduses ei julge enam ennast näidata isegi suurem osa demokraate. Rääkimata täie aru juures olevatest vabariiklastest.
Piisab Trumpil poetada ainult sõna mõne vabariiklase vastu – nais-Cheney't kutsus ta "sõjapistikuks" (war hawk) – ja tema karjääri võib lugeda lõpetatuks.
Trumpil on lisaks kummaline oskus teha lõpp ühisparteilaste poliitilistele dünastiatele. Esimest korda presidendikandidaadiks saades tähendas see, vähemalt mõneks ajaks, lõppu Bushide perekonna poliitilisele lennukaarele. Hillary Clintonist ei saanud Ühendriikide esimest presidenti. 2024. aasta presidendivalimiste konte korjavad demokraadid alles kokku, kuid juba on avalikkusele selge, et demokraatide valitsuse juht Barack Obama ei ole "messias", vaid üks Ameerika Ühendriikide ja selle hegemoonia ajaloo jõledamaid poliitpeletisi.
Pisut vähem ulmelise võimaliku strateegiana tuuakse välja, et Gaetz visati "uhmrisse" põhjusel, et senati vabariiklased saaksid näidata, et neil on natukene iseloomu ja nad otsustavad midagi "oma peaga". Kui Gaetzi "skalp" on võimalik seinale riputada, siis seda valutumalt läheb teiste "ebatõenäoliste" kandidaatide kinnitamine, nagu seda kujutavad endast Tulsi Gabbard, RFK ja Pete Hegseth.
Gaetz on sellisel juhul tõenäoliselt ise mängu teadlik osaline. Ta kuulub Florida osariigi tuntud rikkurite- ja poliitdünastiasse – tema ametliku nime juures on järgarv: Matthew Louis Gaetz II. Florida tänane kuberner Ron DeSantis võis Trumpi vastu presidendiks kandideerides rikkuda viimasega suhted ära ja ta oligi üheselt nõndanimetatud "mitte kunagi enam Trumpi" (never Trumpers) süvariigi niiditõmbajate kandidaat. Florida kubernerivalimised toimuvad 2026. aasta kolmandal novembril.