Politoloog Tõnis Saartsi sõnul on viimane aasta toonud Eesti erakonnapoliitikasse tähelepanuväärse muutuse, milleks on täiesti uue tuumkonflikti – liberaalsuse ja konservatiivsuse vahelise konflikti – ilmumine. Päästikuks osutusid kooseluseadus ja pagulaskriis.
"Lõhe tekkimisest annavad tunnistust teravad pagulas- ja kooseluseaduse teemalised arutelud, euroskeptilisuse taassünd, EKRE tulek ja IRLi jätkuv allakäik," kirjutab Saarts kultuurilehes Sirp. "See on aga alles algus, sest uue väärtuspõhise, polariseerunud konfliktitelje ilmumine Eesti poliitikasse muudab lähikümnendil kogu senise süsteemi toimimisloogikat, kusjuures puutumata ei jää ükski erakond."
Saartsi sõnul oli varem Eesti poliitika tuumiklõhe seotud vene küsimusega ja erakonnad jaotusid selgelt kas venevastaseks või vene-neutraalseks, kuid nüüd on sõlmküsimusteks kujunenud sisseränne, vähemuste õigused, peremudelid ja Euroopa integratsioon. Nendel teemadel on läänes juba aastakümneid vaieldud, Eestis vallandas konflikti kooseluseadus ja pagulaskriis.
Taustal on maailmavaatelised küsimused, kas toetada liberaalseid eluvalikuid, globaliseerumist ja multikultuursust või näha neis pigem ohtu rahvusriikidele, rahvuslikule mitmekesisusele, traditsioonilistele pereväärtustele ja soorollidele jne.
"Uue tuumiklõhe ilmumist kinnitavad kõige silmanähtavamalt segadus ja peataolek. Ainukesena tunneb end kindlalt EKRE, teised [erakonnad] aga ei tea, mida tasub öelda, mida mitte, sest on hirm kaotada hääli," märgib Saarts ja lisab, et mingil hetkel hakkab EKRE esitama oma tingimustel väljakutseid nii Reformierakonnale kui IRL-ile ja Vabaerakonnale, kes kõik soovivad püüda rahvuskonservatiivsete valijate hääli.
"Kui EKRE kehtestab seal sama edukalt oma mängureegleid nagu seni, siis sellel mänguväljakul ei ole varsti enam pooltoone ning kõik peavad mängima rukkililletähisega (EKRE sümbol) särgis, vähemalt oma retoorikas. Ainukeseks ellujäämisvõimaluseks oleks nihe liberaalsuse poole," arvab Saarts.