ERJK esimehe Ardo Ojasalu püüdlused algatada SAPTK tagakiusamist ei läinud korda. Foto: ERR

Politsei ei rahuldanud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) taotlust algatada Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) suhtes väärteomenetlus seoses valimiste eel läbi viidud teavituskampaaniaga, vahendab Postimees BNS-i uudist.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni esimeheks on sotsiaaldemokraat Ardo Ojasalu ning aseesimeheks sotsiaaldemokraatidele lähedal seisev Kaarel Tarand, kes on nimetanud SAPTK juhatuse esimeest Varro Vooglaidu avalikult “usufanaatikuks” ja “vaimselt keskaega kinni jäänud tagurlaseks”. Komisjon on valimistest saadik otsinud võimalust, et SAPTK suhtes menetlust algatada, väites, nagu oleks sihtasutuse kampaania kujutanud endast keelatud annetust kampaania raames esile tõstetud saadikutele ja erakondadele ja olnud sellisena vastuolus valimisseadusega.

SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid on aga väljendanud järjepidevalt seisukohta, et sihtasutus ei teinud ühelegi erakonnale ega kandidaadile annetusi – rääkimata keelatud annetustest –, vaid seisis valimiste eel oma tõekspidamiste eest ning levitas selleks omaalgatuslikult ja iseseisvalt informatsiooni, et valijad saaksid teha teadliku valiku.

“Kui meie kampaaniat käsitleda keelatud annetusena, siis on loodud olukord, kus ainult parteid võivad enne valimisi oma seisukohti levitada ja teised kodanikuühendused peavad vait olema – see oleks aga absurdne,” kirjutas Vooglaid oma põhjalikus temaatilises blogipostituses juba 5. märtsil ehk vahetult pärast Riigikogu valimisi.

Väljavõte SAPTK poolt valimiste eel kõigis valimisringkondades levitatud voldikust
Väljavõte SAPTK poolt valimiste eel kõigis valimisringkondades levitatud voldikust

Vooglaid andis ERJK püüdlustele karmi hinnangu, nimetades seda ideoloogiliseks tagakiusamiseks ja osaks püüdlusest kehtestada ideoloogilist diktatuuri:

“Selles, et valitsusparteid tahaksid meile nende suhtes kriitiliste seisukohtade levitamise pärast ebameeldivusi valmistada, ei ole mul kuigivõrd kahtlusi. Ent kui nad ei ole valmis õigusriigi põhimõttele avalikult selga pöörama, tuleb neil siiski olla võimeline põhjendama oma samme kehtiva õiguse foonil. Kui aga minnakse nii kaugele, et hakatakse sanktsioonide ähvardusel maha suruma valitsusest sõltumatute kodanikeühenduste elementaarset sõnavabadust, siis on seegi oluline märk, mis annab tunnistust sellest, millisesse poliitilisse olukorda me oleme jõudnud.

Mõelgem selle peale: esmalt surub parlament meedia kaasakiitmise toel, jultunud manipulatsioonide abil ja ülbe enesekindlusega vastu rahva enamuse tahtmist läbi seadusi, mis on raskelt vastuolus meie kultuuri alusväärtustega, ja kui siis kodanikud püüavad seda enne valimisi inimestele meelde tuletada, hakatakse otsima võimalusi selle eest karistada. Parteid, mis aga vastu rahva enamuse tahtmist seadusi läbi surusid, teevad samal ajal rahva raha eest rahvale miljonitesse eurodesse ulatuvate eelarvetega massiivset propagandat, et neid tagasi valitaks.

Ilmselt ma ei ole ainus, kelle silmis annaks sellised sündmused selgelt tunnistust ideoloogilise diktatuuri kujunemisest meie ühiskonnas ning tõstataks küsimuse sellest, kas elamegi nüüd riigis, kus kodanike poolt info levitamist selle kohta, milliseid kandidaate võib usaldada, milliseid mitte, käsitletakse seaduserikkumisena.”

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ei alustanud ERJK teate alusel väärteomenetlust väärteo tunnuste puudumise tõttu, põhjendades oma otsust muuhulgas väitega, et SAPTK voldikutel oli kajastatud teave kõikide riigikogus esindatud erakondade kohta:

“PPA on kohtuvälise menetlejana aastaid menetlenud väärtegusid seoses poliitilise välireklaami keeluga aktiivse agitatsiooni ajal ning on juhindunud tõlgendusest, mille kohaselt plakateid vm avalikku kohta paigaldatud teavet, mis sisaldab informatsiooni kõikide erakondade kohta, ei käsitleta poliitilise välireklaamina, kuna selline teave ei anna eeliseid ühelegi erakonnale. Antud juhtumil on SAPTK trükistel ära märkinud kõik suuremad erakonnad. Kuigi trükistes on SAPTK andnud erakondadele hinnangu oma eesmärkidest lähtuvalt, ei saa väita, et elanikkonna (või valijaskonna) silmis oleks mõni erakond saanud eeliseid või erakonnad oleksid ebavõrdselt koheldud. Väikeste erakondade trükistel märkimata jätmine ei oma erakondade rahastamise seisukohast olulist tähendust, mistõttu seda asjaolu võib antud juhtumil hinnata vähetähtsaks.

Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtuvälisel menetlejal põhjust antud kaasuse põhjal muuta senist poliitilise reklaami tõlgendust ning seetõttu peab asuma seisukohale, et SAPTK trükiste näol ei ole tegemist valimisreklaamiga, mis annab eeliseid kindlale erakonnale või kandidaadile, vaid üldise infomaterjaliga, mis tutvustas Riigikogu valimistel osalevaid erakondi ja kandidaate teatud aspektist (suhtumine kooseluseadusesse ja traditsioonilisse perekonda) lähtuvalt. Kõiki erakondi tutvustava infomaterjali avaldamist ei ole võimalik käsitada reklaamina, seega ka mitte annetusena, st erakonnale või erakonna liikmele loovutatava rahaliselt hinnatava hüvena.”

ERJK aga ei nõustunud Politsei- ja Piirivalveameti otsusega ja vaidlustas selle, saates väärteomenetluse algatmata jätmise peale põhjaliku kaebuse ja püüdes siiski leida võimaluse SAPTK vastu uurimise algatamiseks.

Kuid PPA jäi oma seisukohale kindlaks, selgitades oma otsust muuhulgas järgnevalt:

“Kuna SAPTK trükistel kajastati kõiki suuremaid erakondi ning lisaks sellele palju erinevaid Riigikogu kandidaate, oleksid need kõik väärteomenetluse alustamise korral menetlusaluse isiku staatuses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud karistusnormi sisu ja mõte ei ole ühe juhtumi raames võtta vastutusele üks annetaja, kõik erakonnad ja kandidaadid.”

Varro Vooglaiu sõnul on otseselt vale ka Postimehe uudises esitatud väide, nagu oleks SAPTK keeldunud igasugusest suhtlusest ERJK-ga.

“Vastupidi, kui komisjon aprillis oma järelepärimisega meie poole pöördus ja palus vastata meie kampaaniaga seonduvaile üksikasjalistele küsimustele, saatsin Ardo Ojasalule konkreetse ja viisaka vastuse, tänades teda pöördumise eest ja selgitades, et meil ei ole seadusest tulenevat kohustust ERJK esitatud palvet täita, kuna SAPTK ei ole ei erakond, erakonna nimekirjas kandideerinud isik, valimisliit ega ka valimisliidu nimekirjas kandideerinud isik ning seega ei kuulu subjektideringi, kellelt on komisjonil õigus andmeid nõuda,” selgitas Vooglaid.

“See, kui suhtleme komisjoniga, mis on ilmselgelt meie tegevuse suhtes vaenulikult meelestatud ja otsib võimalusi meile ebameeldivusi põhjustada, täpselt nii palju, kui seadus meid selleks kohustab, ei tähenda kindlasti seda, nagu oleksime igasugusest suhtlusest keeldunud,” võttis ta teema kokku.

SAPTK saatis valimiste eel oma teavituskampaania raames üle Eesti laiali sadu tuhandeid kirju, voldikuid, lendlehti ja postereid, et tuletada valijatele meelde, kes olid kooseluseaduse läbisurujad ning anda omapoolne hinnang erakondade ja kandidaatide usaldusväärsusele pereväärtuste seisukohast.

Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mis vedasid valitsusparteidena kooseluseaduse läbisurumise püüdlusi, kaotasid valimistel oma parlamendi enamuse, omades valimiste eelse 57 koha asemel Riigikogus vaid 45 kohta. 40-st kooseluseaduse vastuvõtmise poolt hääletanud Riigikogu liikmest osutus tagasivalituks vaid 14 (koos asendusliikmetega 17).

Väite, et SAPTK valimiste eelne kampaania kujutas endast keelatud annetust, tõi esmakordselt avalikkuse ette ETV uudistesaade “Aktuaalne kaamera”, milles peeti vajalikuks käsitleda seda teemat koguni mitmel korral ja luues avalikkuses SAPTK suhtes negatiivset kuvandit (vt siit ja siit).