Euroopa Liit loobus tänu ulatuslikele põllumeeste meeleavaldustele mõneks ajaks põllumajandusele kehtestatud heitmete piiramise kohustusest.
Euroopa Liidu põllumajandust ähvardas Euroopa Komisjonis koostatud inimesi nälga jätta ähvardav kava, millega sooviti piirata 2040. aastaks toidutootmises tekkivat lämmastiku, metaani ja teiste heitmete hulka 90 protsendi võrra, mis oleks tähendanud vähemalt kolmandiku põllumajanduse kadumist, vahendab Telegraph.
6. veebruaril teatas Ursula von der Leyen, et lisaks loobutakse nõudmisest, et kuue aastaga peab põllumajanduses vähenema umbrohumürkide kasutamine poole võrra.
Samuti lubati mõneks ajaks unustada ära propaganda tegemine, et Euroopa Liidus elavad inimesed peaksid sööma vähem liha.
Loobuti veel rangemate loomade heaolu reeglite kehtestamisest ja lubati looduse "taastamise" eesmärgil sööti jäetud maa uuesti põllumaadena kasutamine.
Põllumajanduses lämmastikuheitmete vähendamine on üks Euroopa Liidu rohepöörde tugisammastest ja nimetatud nõudmine on põhjus, millest said 2022. aastal Hollandis alguse põllumeeste meeleavaldused. Lämmastikuheitmete plaanikohane vähendamine tähendaks Liidus miljonite kariloomade kiirkorras tapmist.
Euroopa Liidu riikide ühispartei konservatiivid on tõsises mures, sest talupojad, kes varem on suuresti neid valinud, võivad kalduda päriselt paremate parteide poolele.
Saksamaa Europarlamendi saadik, Euroopa Rahvapartei saadikurühma kuuluv Manfred Weber märkis 6. veebruaril parlamendi ees peetud kõnes: "Me oleme alati saanud aru, et põllumehed on kodanikud ja nad ei taha midagi teada vasakpoolsest ideoloogiast, mis üritab neile kõik ette kirjutada." EPP on siiani kõik rohepöörde plaanid heaks kiitnud ja Leyen, kelle võimuprogrammi keskmes on rohekurss, on selle liige. Eestist kuulub EPP-sse Isamaa.
Komisjon oli sunnitud järeleandmisi tegema, sest paljudes liikmesriikides koguvad hoogu talumeeste meeleavaldused, mida toetab ka suurem osa kodanikest ja suve alguses toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.
Euroopa Komisjoni ja ühisparteilaste lubadustest ei saa siiski välja lugeda, et need oleksid valmis loobuma inimvihkajalikest rohepöörde eesmärkidest ning pigem on tegemist valimiste hirmus tehtud ajutiste mööndustega.
5. veebruaril tutvustas Eesti kliimaministeerium uue kliimaseaduse kava ja kantsler Keit Kasemetsa sõnul on Eesti suurim kliimaprobleem põllumajandus.
Toimetas Karol Kallas