Poolal õnnestus erinevate valitsuste sihikindla tegevuse tulemusel ja tänu haritusele ning Euroopa Liidu ühisturule jõuda nominaalse sisemajanduse kogutoodangu poolest maailma 20. majanduse kohale.
Põlvkond tagasi said poolakast osta suhkrut ja jahu jaokaupa ning võrreldes Lääne Saksamaa töötajatega olid palgad üks kümnendik. Tänaseks on Poola majandus suurem kui Šveitsil ja sellest sai maailma 20. majandus, mille aastane väljund ulatub jooksvates hindades (nominaalses väärtuses) üle ühe triljoni dollari (ca 900+ miljardit eurot), vahendab AP.
Poola on Euroopa Liidu majanduse kasvutšempion ja majandusteadlaste hinnangul võiks sellest võtta õppust teised riigid, kuidas tavainimesed jõukaks muuta. Ameerika Ühendriikide valitsus arvab, et Poola peaks külalisena osalema käesoleva aasta teisel poolel toimuval G20 tippkohtumisel.
Poola G20 tippkohtumisele külaliseks kutsumine on siiski suuremalt jaolt sümboolne. Ükski külaline pole saanud G20 liikmeks peale seda kui 1999. aastal kogunes rahandusministrite tasemel G20 algkoosseis ja uute liikmete vastuvõtmine nõuab kõigi seniste liikmete ühehäälset heakskiitu.
Veelgi enam, G20 algliikmeid ei valitud ainult sisemajanduse kogutoodangu (SKT) edetabeli- vaid lisaks nende "süsteemse tähtsuse" järele maailmamajanduses.
Lisaks on riik saavutanud seisukorra, kus välispoolakad pöörduvad koju tagasi, kuna elutingimused on kodumaal täna kokku märksa paremad kui näiteks Ameerika Ühendriikides elik Saksamaal.
35-aastaga on Poola jõudnud SKT-s inimese kohta 47 930 euroni, mis moodustab Euroopa Liidu keskmisest 85 protsenti ja on ligikaudu samal tasemel Jaapaniga – vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvutustele tänases raha vääringus ja kohandatuna Poola madalamale elukallidusele. 1990. aastal oli see number 5830 eurot ehk 38 protsenti Liidu keskmisest
Alates liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aastal on Poola majandus kasvanud keskmiselt 3,8 protsenti aastas, samal ajal kui Liidu keskmine on jäänud 1,8 protsendi juurde.
Varssavi Kozminski Ülikooli majandusteaduse professori Marcin Piątkowski sõnul aitasid riigi vaesuslõksust välja mitu tegurit. Üheks tähtsamaks oli äritegevuse toetuseks jõulise institutsionaalse raamistiku loomine. Poolas on sõltumatud kohtud, õiglast konkurentsi tagav konkurentsiamet ja jõulised regulatsioonid, mis piiravad raskustes pankade mõju majandusele.
Selle tõttu pääses riik suuremast korruptsioonist ja oligarhidest.
Samuti on Poola majandusele olnud abiks miljardid eurod liidu poolset abi ja ligipääs ühisturule.
Euroliiduga ühinemise mõju kirjeldades leiab Piątkowski: "Poolakad teadsid kuhu nad lähevad. Poola laadis alla institutsioonid ja mängureeglid, isegi mõned kultuurinormid, mille arendamiseks läänel üldiselt kulus viis sajandit."
Vaatamata rõhumisele aitas kommunism murda maha vanad sotsiaalsed barjäärid ja avas kõrghariduse talupoegadele ning vabrikutöölistele, kellel varem selleks võimalusi ei olnud. Kommunismijärgse ajaga on harituses jõutud maani, et pooltel noortest on täna kõrgharidus.
Piątkowski sõnul on noored poolakad paremini haritud kui noored sakslased, kuid nende palk on võrreldes sakslastega poole võrra väiksem. "Investorite jaoks on see vastupandamatu kooslus."
Vaatamata majanduse edusammudele on Poola jaoks probleemiks vananev elanikkond ja väike sündimus. Samuti, kuigi paljud väikesed ja keskmised ettevõtted õitsevad, on ainult üksikud Poola kaubamärgid saavutanud rahvusvahelise tuntuse.
Poznani linnapea Jacek Jaśkowiak loetleb üles kolm innovatsioonilainet: esimese lainega 1990. aastate alguses avasid välisettevõtjad Poolas vabrikud. Kuskil aastatuhande vahetuse paiku toodi Poolasse oskustööd nõudvad osakonnad, nagu IT, rahandus ja insenerid. Tänaseks on jõutud tasemeni, kus riik on võimeline tegelema ise keerulisemate toodete arenduse ja tootmisega ning lisaväärtuse loomise redelil ollakse võimelisemad ronima järjest kõrgemale.
Toimetas Karol Kallas