Pornograafia on kõlbeline katk, mis on hävitanud paljude inimeste eneseväärikuse ja hinge, viinud hukka lugematu hulga abielusid ja lõhkunud loendamatu arvu perekondi.

On väga raske mõista, miks selliste kolossaalselt kahjulike tagajärgedega äril lubatakse ühiskonnas vabalt levida ja endale üha uusi ohvreid otsida, tõmmates oma haardesse sageli juba varateismelisi või veelgi nooremaid poisse ning väärastades sügavalt nende arusaamise naistest ja inimseksuaalsusest.

Siin on vaid lühikokkuvõte olulistest järeldustest, milleni on jõutud porograafiaga seonduvate sotsiaalteaduslike uuringute tulemusel, millega saab lähemalt tutvuda nt siin.

Pornograafia ja perekond

  • Abielus mehed, kes seonduvad pornograafiaga, on oma abieluliste suhetega vähem rahulolevad ja oma abikaasadega lõdvemalt emotsionaalselt seotud. Abikaasad panevad seda üldjuhul tähele ja kannatavad selle tõttu.
  • Pornograafia vaatamine on tee truudusetuse ja lahutuse poole ning kujutab endast sageli perekondade purunemise üht peamistest põhjustest.
  • Kahes kolmandikus paaridest, kus üks osapool vaatab regulaarselt pornograafiat, langeb oluliselt huvi omavaheliste seksuaalsuhete vastu.
  • Naised käsitlevad oma abikaasa poolt pornograafia vaatamist enamasti võrdväärsena truudusetusega.
  • Pornograafia vaatamine langetab oluliselt huvi heade perekondlike suhete vastu.

Pornograafia ja üksikisik

  • Pornograafial on sõltuvust tekitav toime, mida neuroteadlased hakkavad üha paremini mõistma.
  • Pornograafia vaatamine muudab inimesed tundetuks sellise materjali suhtes, mida nad kasutavad, ja tõukab neid otsima üha perverssemaid pornograafia vorme.
  • Meestel, kes vaatavad pornograafiat, on enamasti suurem sallivus seksuaalselt hälbiva käitumise suhtes, sh vägistamise, seksuaalvägivalla ja truudusetuse suhtes.
  • Pikemaajaline pornograafia vaatamine loob meestes ettekujutuse naistest kui tarbeesemetest või seksuaalse iha objektidest.
  • Pornograafia soodustab ulatuslikumaid seksuaalseid piiridenihutusi, mis omakorda soosib abieluväliseid suhteid, abieluväliste laste sündimist ja suguhaiguste levikut. Neil nähtustel on omakorda nii üksikisikule kui ka ühiskonnale kahjulik mõju.
  • Seksuaalkurjategijad vaatavad ülejäänud populatsiooniga võrreldes oluliselt enam pornograafiat või osalevad selle levitamises.

Pornograafia muud mõjud

  • Paljud alaealised, kes vaatavad pornograafiat, tunnevad esmalt häbi, enesehinnangu langust ja seksuaalse ensekindluse vähenemist, kuid regulaarse pornograafia tarbimise korral saavad need tunded peagi varjutatud piirideta naudingust.
  • Seksiäri kahjustab oluliselt kohalikku kogukonda, mille piires see aset leiab, panustades kuritegevuse taseme tõusu ja kinnisvara hindade langusse.

Nii mõnedki riigid, nagu nt Island ja Ühendkuningriik, on võtnud ette tõsiseid samme selleks, et piirata ulatuslikult ligipääsu pornograafilise sisuga internetilehtedele, tehes need kättesaadavaks vaid isikutele, kes esitavad selleks oma internetiteenuse pakkujale asjakohase taotluse.

Eestis ei ole sellise ega ka ühegi teise sarnase ettepanekuga tulnud teadaolevalt välja ükski poliitiline partei. Ehk oleks aeg selles osas midagi ette võtta ja kammitseda seda suurt äri, mis ei loo mitte mingit ühiskondlikku väärtust, kuid põhjustab paljudele inimestele, perekondadele ja lõpp-astmes kogu ühiskonnale määratut kahju?

Varro Vooglaid

)


Me oleme kiiresti muutumas pornograafiliseks ühiskonnaks. Viimase aastakümne jooksul on otseselt seksuaalsed pildid hiilinud reklaamidesse, kaubandusse ja pea igasse Ameerika elu valdkonda.

Pornograafilise iseloomuga pildid ja kaadrid on nüüd peaaegu igal pool, alates kohalikust kaubanduskeskusest ja lõpetades televisiooniga kõige vaadatavamal ajal.

Mõnede hinnangute alusel on pornograafiliste materjalide tootmine ja müümine kujunenud käibe poolest seitsmendaks tööstusharuks Ameerikas. Uusi pornograafilisi videoid ja veebilehekülgi luuakse igal nädalal, sellal kui digitaalne revolutsioon annab tootjate kasutusse aina uusi levitamismehhanisme. Iga uus digitaalne platvorm pakub ka pornograafiatööstusele uut turundusvõimalust.

Mitte kellelegi pole üllatuseks, et suure enamuse pornograafia tarbijatest moodustavad mehed. Pole ka ärisaladus, et just mehi saab efektiivselt stimuleerida nägemismeelele mõjuvate piltidega, olgu need liikumatud või liikuvad, nagu video. See pole sugugi mingi uus nähtus, nagu tunnistavad pornograafia iidsed vormid. Mis on uus, on seotud selle materjali ligipääsetavuse, mõjususe ja intensiivsuseg. Tänapäeva meestel ja poistel ei tarvitse enam vaadata järjekorras seistes koopa seintele tehtud maalinguid. Neil on peaaegu silmapilkne ligipääs mitmesuguses vormis ja väga eksplitsiitsele pornograafiale.

Kuid niisamuti nagu tehnoloogia areng on toonud kaasa uusi teid pornograafia edastamiseks, on ka uusimad uurimused andnud meile parema mõistmise selle kohta, kuidas pornograafia toimib mehe ajus. Ehkki need uurimused ei too kaasa midagi, mis vähendaks pornograafiat tarbivate meeste moraalset süüd, aitavad need meile selgitada, kuidas sellest harjumusest saab nii sügav sõltuvus.

William M. Struthers Wheaton College’ist selgitab: “Näib, et mehi tõmmatakse justkui nöörist sel moel, et pornograafia kaaperdab meeste aju õige toimimise ning saavutab pikaajalise mõju nende mõtetele ja elule.”

Struthers on neuroteadlase taustaga psühholoog, kes õpetab keskendumist inimkäitumise bioloogiliste aluste põhjal. Raamatus Wired for Intimacy: How Pornography Hijacks the Male Brain toob Struthers välja võtmelise tähtsusega sissevaated neuroteadusesse, mis aitavad olulisel määral mõista, miks pornograafia kujutab endast meeste meeltele sedavõrd tugevat kiusatust.

“Kõige lihtsam seletus sellele, miks mehed vaatavad pornograafiat (või miks nad kasutavad prostituutide teenuseid), on see, et neid tõukab tagant vajadus otsida seksuaalset lähedust,” selgitab Struthers. Tung seksuaalse läheduse järele on meesterahva jaoks Jumalast antud ja loomulik omadus, tunnistab Struthers, kuid seda saab kergesti eksiteele juhtida. Mehi võib haarata kiusatus “otsida pornograafia abil otseteed seksuaalsete naudinguteni” ning nüüd võivad nad avastada, et see otsetee on väga kergesti ligipääsetav.

Langenud maailmas muutub pornograafia millekski enamaks kui pelgalt kõrvalekalle Jumala kavatsusest inimliku seksuaalsuse asjus või selle moonutus – see muutub sõltuvust tekitavaks mürgiks. Struthers selgitab:

“Pornograafia vaatamine ei ole emotsionaalselt ja füsioloogiliselt neutraalne kogemus. See on põhimõtteliselt teistsugune tegevus kui näiteks Abraham Lincolni mälestusmärgi must-valgete fotode vaatamine või fotode komplekteerimine Kanada provintside värvilise fotoalbumi jaoks. Mehi tõmbab instinktiivselt pornograafilise materjali sisu poole. Sellisena on pornograafial kaugeleulatuvad tagajärjed mehe energia suunamisel seksuaalse läheduse suunas. Pornograafia pole neutraalne stiimul – see imab meesterahvad endasse. Porno on tõelisust asendav ja moonutav ning salaja kiibitsev oma pealispinnal, kuid see on ka midagi enamat. See on justkui sosistatud lubadus, mis tõotab rohkem seksi, paremat seksi, lõputut seksi, seksi esimesel nõudmisel, intensiivsemaid orgasme, transtsendentseid kogemusi.”

Pornograafia "toimib polünarkootikumina," selgitab Struthers. Nagu kinnitab dr Patrick Carnes, on pornograafia "patoloogiline suhe meie meeleolu muutvasse kogemusse". Igavus ja uudishimu juhib paljusid poisse ja mehi otsima kogemusi, mis sarnanevad märksa enam narkootilisele sõltuvusele kui seda endale sageli tunnistatakse.

Miks pornograafia puudutab rohkem mehi kui naisi? Nagu Struthers selgitab, toimivad naise ja mehe ajus neuronite ühendused erineval moel. "Mehe aju on seksuaalne mosaiik, millele avaldab mõju hormoonide tase nii juba emaihus kui ka hiljem puberteedieas ja mida vormivad tema psühholoogilised kogemused." Liiga pikaaegne viibimine pornograafia mõjuväljas tõmbab mehe või poisi sügavale "ühesuunalisele neuroloogilisele kiirteele, kus mehe vaimne elu on muutunud üleseksualiseerituks ja raskelt ahenenuks. Sel kiirteel on arvutult pealesõite, kuid väga vähe mahasõite."

Pornograafia mõjub mehe ajule “visuaalse magnetina". Struthers annab sellega kaasnevatest neurobioloogilistest  protsessidest suurepärase ülevaate, näidates, kuidas mõnutunnet tekitavad hormoonid seonduvad meestepoolse pornograafia vaatamisega ja kuidas see kutsub esile nende hormoonide vallandumise. Sellised kogemused pornograafia ja mõnutunnet tekitavate hormoonidega loovad aju struktuurides uusi mustreid, mida nende kogemuste kordamine omakorda kinnistab.

Ning seejärel – küllalt pole kunagi küllalt. "Kui ma võtan ikka ja jälle sellesama doosi narkootikumi ja mu keha harjub sellega, on mul vaja võtta järjest suurem doos narkootikumi selleks, et saavutada sedasama tulemust, mille sain esimesel korral väiksema doosiga," selgitab Struthers. Niisiis, pornograafia vaatamise ja sellele reageerimise kogemus loob ajus vajaduse üha rohkemaks ja rohkemaks, et saavutada sedasama naudingu taset.

Kuna mehi stimuleerivad neid ümbritsevas keskkonnas olevad seksuaalsed kujutised, suurendab otsene pornograafia oma mõju veelgi. Struthers võrdleb seda erinevusega tavalise vana televisioonipildi ja uusima tehnoloogia pakutava kõrge resolutsiooniga pildi vahel. Kõik on märksa selgem, vahetum ja stimuleerivam.

Struthers selgitab seda üheselt:

“Pornograafias on midagi, mis tõmbab ja tõukab mehe hinge. Seda tõmmet on kerge identifitseerida. Alasti naise vorm võib hüpnotiseerida. Naise valmisolekus osaleda abieluaktis või ennast paljastada on mehele sügavalt ahvatlev mõju. Teadlikkus teise seksuaalsusest, igatsus seda tundma õppida, kogeda midagi nii lähedast ja head tulvab pealispinnale sügavalt sisemusest. Mida kauem me sellele kujutisele vaatame, seda enam hakkab see pinget üles kruvima. See kogub hoogu ja võib saavutada punkti, saades otsekui mäest alla veereva traktori haagiseks.”

Wired for Intimacy on ajakohane ja oluline raamat . Struthers esitab selles selged strateegilised sissevaated neurobioloogia ja psühholoogia valdkonda. Kuid see, mis teeb raamatu tõeliselt kasulikuks, on asjaolu, et Struthers ei piira oma argumente ainult neuroteaduse valdkonnaga ega kasuta sõltuvuse kategooriat, et leevendada pornograafia vaatamise moraalset etteheidetavust ehk patusust.

Patustajad otsivad loomupäraselt suuri viigilehti, millega saaks oma pattu varjata ning bioloogilist põhjuslikkust kasutatakse sageli moraalse vastutuse vältimiseks. Struthers ei luba seda teha ning tema vaade pornograafiale on põhjendatud põhjendatud nii Pühakirjaga kui ka teoloogiliselt. Ta paneb vastutuse pornograafia vaatamise patu eest nende peale, kes tahtlikult otseselt pornograafiat tarbivad. Ta tunneb oma sihtrühma hästi, sest klassiruume tema loengutel täidavad enamasti noored meessoost kolledžiõpilased. Sõltuvusse sattunu on vastutav oma sõltuvuse eest.

Samas pakub igasugune arusaamine selle kohta, kuidas patt oma eksitavat kurja teostab, meile suurt abi. Teadmisel sellest, kuidas pornograafia töötab mehe ajus ja meeltes, on suur jõud. Pornograafia tarbimine on patt, mis röövib inimesele soo ja seksuaalsuse kingis Jumalale kuuluva au. Me oleme ammust ajast teadnud, et patt võtab pantvange. Nüüd tunneme aga teistsugust mõõdet selles protsessis, kus see konkreetne patt kaaperdab mehe aju. Nagu öeldakse, teadmine on jõud.

Artikkel avaldati algselt autori kodulehel. Artikli tõlkis isa Ivo Õunpuu.