Prantsusmaa rahvusassamblee võttis 14. veebruaril vastu seaduse, millega muudeti karitatavaks tegevuseks rahvatervisetööstuse kritiseerimine ja alternatiivsete raviviiside toetamine.
Prantsusmaal on alates 2022. aastast üritatud seadusega panna päitsed pähe erinevatele "reguleerimata ravipraktikatele", "uhuu-meditsiinile", isiku arendamise treeneritele ja "tervisegurude" tegevusele, kuna see ohustab väidetavalt inimeste ja eriti laste tervist. Piirata ja reguleerida soovitakse muuhulgas joogat, liikumisõpetust (kinesioloogiat), mõtisklemist (meditatsiooni) ja loodusravi (naturopaatiat). Üldnimetus pahedele, millega seadus võitleb, on "sektantlikud kõrvalekalded" (dérives sectaires).
2002. aastal asutati Prantsusmaal presidendi korraldusega uus amet, mis kannab nime "valvsuse ja sektantlike kõrvalekalletega võitlemise ministeeriumidevaheline rakkerühm" (Mission interministérielle de vigilance et de lutte contre les dérives sectaires; Miviludes).
Kõnealuse terviseseadusega suurendatakse Miviludesi voli, ja kui seni oli suurem osa tähelepanust suunatud ilmavõrgus toimuvale "väärteabele", siis uue seadusega liigitati sektantlike kuritegude hulka ka tegevus, mis ärgitab inimesi hoiduma teatud ravist või süstidest ning edendab raviviise, mida rahvatervisetööstus pole heaks kiitnud.
Poliitilise kätteväänamise ja sehkendamisega õnnestus valitsusel seaduse neljandasse paragrahvi sisse kirjutada karistused tegevuse eest, mis on "eriti tõsiselt ohtlik" füüsilisele ning vaimsele tervisele. Kuritegudena on välja toodud "inimese ässitamine hoiduma teatud terapeutilisest või profülaktilisest meditsiinilisest ravist" ja "inimeste ässitamine kasutama lahendusi, mida esitletakse väitega, et neil on terapeutiline või profülaktiline kasulik toime". Seadus võeti rahvusassamblees vastu 14. veebruari hilisõhtul 8 enamhäälega, täpsemalt oli poolt 116 ja vastu 108 saadikut. Rahvusassamblees on 577 rahvaesindajat.
Peale sotsialistide arvavad kõik opositsiooniparteid, et see on suunatud "paralleelse" tervishoiu ehk rahvameditsiini vastu, piirab inimeste sõnavabaduse põhiõigust ja see muudab kibedamaks rahvatervisetööstuse ning ravimitootjate kuritarvituste paljastajate elu. Viidatud asjaolud on suuresti põhjus, miks seaduse vastuvõtmine on veninud.
Seaduse poolt hääletanud rahvasaadikud leiavad samas, et uus seadus "kaitseb teadust".
Kriitikud on uuetele pügalatele pannud nimeks "Pfizeri seadus" ja nende sõnul muudab osutatud uue seaduse neljas paragrahv kuriteoks näiteks Covidi modRNA geeniteraapiate kritiseerimise ning nimetatud haiguse raviks HCQ ja hüdroksüklorokviini soovitamise.
"Sektante" võib karistada kuni kolme aastase vabadusekaotuse ja/või 45 000 euro suuruse trahviga.
Opositsioonisaadikud üritavad seaduse uuesti hääletusele panna, milleks on väidetavalt olemas ka seaduslik alus.
Toimetas Karol Kallas