Prantsusmaad raputas nädalavahetusel immigrantide ja vasakpoolsete protest, mis kasvas üle vägivallaks, rüüstamiseks ja süütamiseks. Märatsemise käigus süüdati Limoges'i ajalooline raekoda ning Pariisis ja teistes suuremates linnades rünnati kauplusi ja avalikke hooneid.
Reutersi andmetel osales laupäevastel meeleavaldustel üle Prantsusmaa rohkem kui pool miljonit inimest. Peamiselt immigrantide ja nende järglaste hordid kasutasid olukorda ära, rüüstasid kauplusi ja astusid kokkupõrgetesse politseiga.
Märatsemiseks välja kasvanud protesti ajenditeks olid algselt elukalliduse kasv, avalike teenuste halvenemine ning kooliõpilaste nõudmised parandada koolide tingimusi ja suurendada õpetajate arvu.
Tõsisemaid vahejuhtumeid leidis aset Limoges'i linnas, kus märatsevad meeleavaldajad süütasid 19. sajandil ehitatud raekoja. 1883. aastal ehitatud ajaloolise hoone katus varises tulekahju tagajärjel sisse ning 43 meetri kõrgune kellatorn kukkus kokku. Hoone sai ulatuslikke kahjustusi ja säilis vaid osa ehitisest.
Pariisis jätkus juba nädalapäevad tagasi alanud vägivallalaine, mille tõttu pidi rahutuste ja süütamise tõttu sekkuma märulipolitsei. Le Monde-i teatel oli politsei olnud laupäeval mitmes linnas meeleavaldajate ja rüüstajate arvukuse tõttu ülekoormatud. Marseille's tungisid mässajad raekotta ja lõhkusid selle ruume, Lyonis süüdati turismiinfokeskus ning Bordeaux's rünnati prefekti residentsi.
Pühapäeval televisioonis edastatud pöördumises mõistis Prantsusmaa president Emmanuel Macron vägivalla hukka ning lubas süüdlased vastutusele võtta.
Macron süüdistas vägivallas vasakäärmuslikke rühmitusi ja nendega liitunud kurjategijaid, ent jättis targu põhjuste nimekirjast välja oma kümneaastase valitsemisaja jooksul teostatud immigratsiooni mahitamise ning sellest tuleneva hävitava mõju Prantsismaa rahandusele ja majandusele.
Tema sotsiaalmeedia postituse kommentaarides tuletasid paljud talle seda reljeefsete väljenditega meelde.
Rahutused tõid kaasa ka poliitilise vastasseisu. Prantsusmaa opositsioon kritiseeris siseminister Laurent Nunezi suutmatust vägivalda ennetada ning nõudsid tema tagasiastumist. Nunez esitas 19. oktoobril tagasiastumisavalduse, kuid Macron keeldus seda vastu võtmast.
Prantsusmaa sündmustega samal ajal puhkes vägivald ka Itaalias Milanos. Reutersi andmetel algas 17. oktoobril Milanos sõdade ja elukalliduse vastu korraldatud rongkäik rahumeelselt, kuid peagi hakkasid maskides märatsejad politseinikke kivide ja muude esemetega loopima, lõhkudes kaupluste aknaid ning süütades barrikaade.
Politsei kasutas Piazza del Duomo väljaku ümbruses rahvahulga laialiajamiseks pisargaasi ja veekahureid. Kauplused sulgesid uksed ning osa kesklinnast evakueeriti. Kokkupõrgetes sai vigastada politseinikke ja meeleavaldajaid ning kümneid inimesi peeti kinni.
Markus Järvi