5. märtsil pöördus Prantsusmaa president Emmanuel Macron televisiooni vahendusel rahva poole ja teatas, et on valmis avama arutelu teemal, kuidas Prantsusmaa tuumaheidutuse võiks laiendada tervele Euroopale.
Prantsusmaa tuumakilbi laiendamise arutelu põhjuseks on väidetavalt võimalus, et Venemaa korraldab Euroopale tuumarünnaku, vahendab Reuters.
Euroopas on peale Venemaa veel kaks tuumariiki, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa.
"Meie tuumaheidutus kaitseb meid: see on täieline, iseseisev, läbi ja lõhki prantsuse. Kuid vastates tulevase Saksamaa kantsleri [Friderich Merzi] üleskutsele olen ma otsustanud avada strateegilise arutelu teemal, et meie tuumaheidutus laieneks kõigile meie liitlastele terves Euroopa maailmajaos," rääkis Macron.
2024. aasta juunis arvas Merz, et NATO senisel kujul ei pruugi jätkata ja leidis, et peaks pöörduma Prantsusmaa ning Ühendkuningriigi poole, et need laiendaksid oma tuumakaitset.
Siiani on Prantsusmaa tuumaheidutuse strateegia pühendatud ainult riigi eluliste huvide kaitsmisele.
Samuti lubas Macron, et riik panustab rohkem raha nii sõjaväele kui Ukraina abistamisele. Põhjusena tõi ta välja Venemaa mure ja Ameerika Ühendriikide valitsuse poolse senise maailmakorra pahupidi pööramise.
Presidendi sõnul loodab ta, et Ameerika Ühendriigid "on jätkuvalt meie poolel", kuid Euroopa peab olema valmis olukorraks, kus see pole enam nii.
Ta lisas, et "Venemaast on saanud oht nii Prantsusmaale kui Euroopale ja see oleks hullumeelsus, kui mitte midagi selles osas ette ei võeta."
1956. aastal alustas Prantsusmaa oma tuumavõimekuse arendamist, mis oli sõltumatu kahest toonasest maailma suurvõimust, Ameerika Ühendriikidest ja Venemaast. Toonase presidendi Charles de Gaulle'i sõnul oli seda vaja nii vaenlaste kui ahistavate kaitsjate heidutamiseks.
Riigi tuumaraketid võivad startida nii tuumaallveelaevadelt kui Rafale hävituslennukitelt, vastava käsu saab anda ainuisikuliselt president.
Prantsusmaal on hinnanguliselt 290 tuumalõhkepead.
Prantsusmaa tuumaheidutuse laiendamise näol oleks tegemist tõsise eskalatsiooniga, millesse suhtuvad ühtemoodi tõrjuvalt nii Ameerika Ühendriigid, Venemaa kui Hiina Rahvavabariik.
Macron on Maailma Majandusfoorumi kasvandik ehk Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi vastasleeris.
Toimetas Karol Kallas