Prantsusmaa rahvusassamblee sotsiaalkomisjon kiitis 2. mail heaks abistatud enesetapu seaduseelnõu ja seadusandjad hakkavad seda arutama 12. mail.
Mõttekoja European Centre for Law & Justice (Seaduse ja Õiguse Euroopa Keskus; ECLJ) hinnangul on seaduseelnõu kokku kirjutanud abistatud enesetapu (eutanaasia) lobirühmad ja see täidab nende eesmärke.
Seaduseelnõus nähakse ette:
- Luuakse laiaulatuslik "suremise õigus", mis ei kehti ainult "elulõpu" kohta, vaid ka tõsiselt haigetele inimestele.
- Süstemaatiliselt jäeti kõrvale tervemõistuslikud haavatavaid inimesi kaitsvad, teadlikku nõusolekut ja leevendavat (palliatiivset) hooldust tagavad parandused.
- Seaduseelnõus on määratud kuriteoks abistatud enesetapu takistamine ja inimesed, kes soovivad teiste inimeste enesetappu takistada, saab kohtusse kaevata.
- Kurjategija võib saada näiteks farmakoloogist, kes pole nõus enesetapulahendusi kokku segama. Erinevalt arstidest ja õdedest pole farmakoloogidel õigust mürgi segamisest südametunnistuse (nt usuliste veendumuste) alusel keelduda ning nende jaoks saab enesetapu abistamisest kohustus.
Kui rahvusassamblees eutanaasia eelnõu heaks kiidetakse, arutab seda senat, peale mida saadetakse see lõplikuks kinnitamiseks rahvusassambleesse tagasi. Protsess võtab aega mitu kuud.
Abistatud enesetapu lahendused pole kooskõlas meditsiinieetika alusdokumendi Nürnbergi koodeksiga.
Kristlaste jaoks on elu püha.
Nii nagu "õiguse armastusele" seadustamise puu viljaks on alati laste soomuutmine, näitavad abistatud enesetapu seadustanud riikide arengud (nt Holland ja Kanada), et pigem varem kui hiljem hakatakse tapma lapsi, vaimuhaigeid, mõne tõsisema mitte-eluohtliku haiguse käes kannatavaid, vaeseid ja eluga ühel või teisel viisil puntras inimesi.
ECLJ direktor Grégor Puppinck selgitab alljärgnevas videos täpsemalt, mida Prantsusmaa abistatud enesetapu seadus endast täpsemalt kujutab.
Katoliku Kiriku vaatega seaduseelnõule saab tutvuda siin.
Toimetas Karol Kallas