Pariisi kohus hakkas 30. märtsil arutama kohtuasja, milles süüdistatavate rollis on väidetavalt maffia moel tegutsenud Athanori nimelise vabamüürlaste looži liikmed.
Kohtu all on kakskümmend kaks 30- kuni 73-aastast inimest, kellest vähemalt neli on Pariisi eeslinnas Puteauxis asunud isepäise Athanori looži juhtvad liikmed. Kohtualused on praegused või endised välisluureteenistuse (DGSE) agendid, politseinikud, sõdurid, arstid, insenerid ja ärimehed. Loož oli osa Grande Loge de l'Alliance Maçonnique Française'ist (GL-AMF). GL-AMF, mille peakorter asub Clichy'is, on 2012. aastal sisetülide tõttu Prantsusmaa Suurloožist (GLNF) eraldunud uus suurloož, kuhu kuulub umbes 15 000 venda ja 700 harulooži.
Athanor on alkeemias kasutatava püsitemperatuuriga sulatusahju nimi, mis on üks valdkonna eksperimentide põhivahenditest. Sõna ise pärineb väidetavalt akadi keelest – tähendas savist tandoori laadse lahenduse sarnast leivaküpsetamise ja liha röstimise ahju – ning võimalik, et isegi veel vanemast sumeri keelest.
Athanori loož tegutses väidetavalt maffia laadse organisatsioonina, millel olid oma palgamõrvarid ja salaagendid ning millel olid sidemed politsei ja julgeolekuasutustega. Uurimist Athanori suhtes alustati 2020. aastal ja selle algatamise põhjuseks oli ebaõnnestunud palgamõrv. Tegemist on väidetavalt keerulise kohtuasjaga ja lahendust ei oodata enne käesoleva aasta juuli keskpaika.
Kohtu all olevaid inimesi süüdistatakse mõrvades, mõrvakatsetes, vägivaldsetes rünnakutes, väljapressimises, kriminaalses vandenõus ja seotud kuritegudes.
Väidetavalt õnnestus looži juhtidel vähemalt osasid kuritegude toimepanijaid veenda, et nad teevad seda riigi ülesandel ja heaks.
Kohtuasi tõstis taas tähelepanu keskmesse vandenõuteooria, et Prantsusmaa süvariik ja vabamüürlus on suuresti kattuvad institutsioonid-organisatsioonid.
Athanori loož suleti peale uurimise avalikuks tulekut 2021. aastal.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas 2025. aasta maikuus GLNF-i peakorteris peetud kõnes vabamüürlust riiki suunavaks jõuks. Vabamüürlastel ja vabamüürlusel oli nii Suure Prantsuse Revolutsiooni korraldamisel, "valgustusajastu" ideoloogia kujundamisel kui esimese (ja järgnevate) vabariigi asutamisel märkimisväärne roll.
Toimetas Karol Kallas