George Sorose fondi poolt käima lükatud mõttekoda Praxis avaldas Eesti maksumaksja poolt Feministeeriumile eraldatud raha eest progressiusu narratiividest lähtuva uuringu Eesti mehelikkusest.
Praxis ja Feministeerium avaldasid uuringu 6. aprillil ja see kannab nime "Meheks olemise pingeväli: maskuliinsuse normid ja narratiivid Eestis".
Uuringu põhiautorid on neli naist ja üks mees: Maarja Tinn, Tali Kletter, Eveliis Padar, Annika Uibo ning Kaarel Lott.
Kõik naised on Praxise töötajad. Ainus mees on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi digimeedia uuringute nooremteadur. Padar on lisaks aktiivne sotsiaaldemokraat.
Autorite erapooletusest annavad ülevaate Padari artikkel "Kui manosfäär astub raekoja uksest sisse pumppüssiga" ja Loti Eesti rahvusringhäälingu uudisteportaalis avaldatud arvamus "Manfluencer õpetab domineerima naiste üle ja allutama teisi mehi".
Uuringu lühitutvustuses esitatakse tuumsõnum: "Eestis püsivad tugevad traditsioonilised mehelikkuse normid, kuid nende kõrval muutuvad üha nähtavamaks hoolivamad, paindlikumad ja suhtekesksemad viisid olla mees. Kas ühiskond, institutsioonid ja avalik ruum oskavad seda toetada?"
"Mehelikkus Eestis ei ole kriisis ega üheselt ümber kujunenud, vaid pingeväljas: see, kas institutsioonid, tööelu, koolid ja avalik ruum toetavad mitmekesisemaid viise olla mees või taastoodavad kitsaid norme, määrab, kas poiste ja meeste võimalused avarduvad või jäävad nende valikuid, suhteid ja heaolu piirama kitsad ootused," leitakse uuringus.
Nii Praxis kui Femninisteerium on sooideoloogia kehtestajad, progressistlike ühiskonna ümberkujundamise loosungite ja teooriate levitajad ning õigustajad.
117-leheküljeline uuringu sissejuhatusest loeme:
"Maskuliinsust käsitletakse nüüdisaegses sotsiaalteaduslikus kirjanduses mitte bioloogilise või loomupärase omadusena, vaid sotsiaalselt ja kultuuriliselt kujuneva tähenduste, praktikate ja ootuste kogumina. See tähendab, et maskuliinsus ei ole üks ja muutumatu nähtus, vaid ajas, ruumis ja sotsiaalsetes suhetes ümber kujunev konstruktsioon, mida taastoodetakse või vaidlustatakse peres, koolis, tööelus, lähisuhetes ning avalikus kultuuriruumis. Hegemoonilise ja normatiivse maskuliinsusega seotud ootused – emotsionaalne vaoshoitus, iseseisvus, kontroll, konkurents, tugevuse rõhutamine ja mitte-naiselikkuse ideaal – mõjutavad oluliselt poiste ja meeste enesekuvandit ning sotsiaalseid valikuid."
Uuring lähtub eeldusest, et sugu on sotsiaalne konstruktsioon, mida "taastoodetakse".
Uuringu tellis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), mis eraldas võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetuse vahenditest 2025. aasta 18. juulil Feministeeriumile 2025. aasta algusest kuni 2027. aasta lõpuni kestva projekti "Feministeerium ja partnerid edendavad soolist võrdsust" elluviimiseks 487 659 eurot.
Nendest vahenditest kandis Feministeerium omakorda raha üle Praxisele. Kui palju täpselt Praxis sooideloogia õigustamise eest raha sai, pole teada.
Aastatel 2022–2024 toetas MKM sarnast projekti „Feministeerium ja Praxis edendavad soolist võrdsust" summaga 665 740 eurot.
Feministeeriumile anti käsoleva aasta jaanuaris Eesti valitsusväliste organisatsioonide tööstuse kõige tublima kollektiivi auhind.
Toimetas Karol Kallas