Nii Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kui SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks mõistavad hukka vabariigi presidendi ja riigikohtu esimehe teravad reaktsioonid Martin Helme sõnavõtule riigikogus 20. märtsil.
President Kersti Kaljulaid kutsus oma Facebooki kontol korrale riigikogu liiget, EKRE fraktsiooni esimeest Martin Helmet, öeldes, et tema kohtuvõimu ründav sõnavõtt parlamendi kõnepuldis on täiesti lubamatu.
"Ma ei taha rääkida poliitilisest kultuurist parlamendis ega elementaarsest viisakusest. Esimene on eeskätt saadikute sisemise kompassi ja teine lastetoa küsimus. Aga kui ohus on põhiseaduslik kord ja võimude tasakaal, siis ma ei saa vait olla, isegi kui see on teadlik provokatsioon," kirjutas president ja lisas, et "sõltumatu kohtuvõimu ründamine parlamendi kõnepuldist on täiesti lubamatu".
Presidendi hukkamõistuga liitus ka riigikohtu esimees Priit Pikamäe, kes ütles ERRile antud kommentaaris, et Helme sõnavõtu näol on selgelt tegu ründega võimude lahususe printsiibile.
"Mina isiklikult kui ka kohtunikkond tervikuna, me oleme väga sügavalt häiritud sellest sõnavõtust, kus riigikogu liige ründab Tallinna ringkonnakohtu kohtunikke seoses nende tegevusega õiguse mõistmisel. See minu hinnangul ei ole mitte ainult sekkumine õiguse mõistmisse, vaid see on ka personaalne rünne konkreetsete kohtunike vastu seoses nende kutsetööga," lausus Pikamäe.
Mart Helme: võimude lahususe põhimõtet on rünnanud kohtunikud
Süüdistades Martin Helmet ründes võimude lahususe põhimõtte vastu, jätavad nii president kui Riigikohtu esimees kahe silma vahele asjaolu, et Martin Helme sõnavõtt ja sellele eelnenud Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimine justiitsminister Urmas Reinsalule oli just nimelt kantud murest võimude lahususe põhimõtte rikkumise üle, leiab EKRE fraktsioon.
"Kohtunikud, kes arvavad, et Rootsi seadused on Eesti seadustest üle, kes arvavad, et nemad võivad seadusandja ehk riigikogu asemel ise seadusi tegema hakata, kes arvavad, et mitte kehtima hakanud kooseluseaduse rakendamine kohtus on igati korrektne, peavad teadma, et vähemalt mingi osa ühiskonnast nende veendumust ei jaga," ütles Mart Helme.
"Tegelikult on skandaalne, et president ja Riigikohtu esimees taolist seaduseväänamist ja avalikkuse õiglustundel tallamist – aga tegelikult ka Tallinna ringkonnakohtu kohtunike poolt õigusriigi ja võimude lahususe põhimõtte kahtluse alla seadmist – rahvasaadiku kritiseerimisega õigustama ruttavad. Kui kohtunikud tungivad parlamendi töömaale, on parlamendi liikmetel mitte üksnes õigus, vaid koguni kohustus nad korrale kutsuda. Õigupoolest ootame ka presidendilt, et ta teadlikult seadust rikkunud kohtunikud vastutusele võtaks, mitte ei demoniseeriks probleemi tõstatanud rahvasaadikut."
Varro Vooglaid: kui kohus teeb sigadusi, siis tulebki teda korrale kutsuda
Ka SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid kirjutas oma Facebooki lehel, et presidendi ja Riigikohtu esimehe kriitika on äraspidine, sest võimude lahususe põhimõtet on jämedalt rikkunud kohus, mitte Martin Helme, kes sellele lihtsalt tähelepanu juhtis.
"Kohus ei ole mingi püha lehm, mida ei tohi kritiseerida. Vastupidi, kui kohus teeb sigadusi, ületades jõhkralt oma volituste piire, et suruda ühiskonnale peale vastuvõetamatut homoideoloogilist programmi ja õõnestada ühiskonna alusväärtusi, siis on kodanikel mitte ainult täielik õigus, vaid ka moraalne kohustus selline käitumine resoluutselt hukka mõista ja sellele vastu seista," toonitas Vooglaid ja lisas, et kui kohtunikud ei tunne oma kohta, tuleb see neile kätte näidata.
Varem on Vooglaid öelnud, et Tallinna ringkonnakohtu otsus, millega otsustati sisuliselt, et Rootsis sõlmitud "homoabielu" tuleb Eestis rahvastikuregistrisse kanda hoolimata sellest, et seadusandja tahte kohaselt ei tohiks niisuguseid liite Eestis abieluna tunnustada, kujutab endast ideoloogilise diktatuuri vormi võtnud kohtulikku omavoli.
"Selle asemel, et jätta Rootsis sõlmitud "homoabielu" Eesti õiguses sätestatud põhimõtete kohaselt ja rahva kõlbelistele veendumustele tuginedes abieluna tunnustamata, langetati otsus, mis on suunatud rahva kõlbeliste veendumuste jõuga ümberkujundamisele ja mis sillutab teed ka Eesti õiguse muutmisele nii, et abielu all peetaks silmas ka homoseksuaalseid liite," kirjutas Vooglaid kõnealuse kohtuotsuse analüüsis.
Martin Helme: president ja riigikohus ei või parlamendi liikmeid tsenseerida
Ka Martin Helme rõhutas oma Facebooki seinal olukorda kommenteerides, et president ja riigikohtu esimees valisid vale poole.
"Kohtunikud, kes astuvad parlamendi töömaale ei tohiks jätkata oma ametis, sest nad ründavad võimude lahususe põhimõtet ja põhiseaduslikku korda. Nõuda riigikogu juhatuselt ja vanematekogult selliste saadikute tsenseerimist, kes seisavad vastu seadusloome kaaperdamisele kohtute poolt näitab väga rikutud mõtlemist. Kui nõudjaks on kohtunik ja president, siis muutub jutt võimude tasakaalust ja lahususest päris õõnsaks. Ja kui nõue on rüütatud põhiseaduse aluspõhimõtete kaitsmise loosungisse, siis on tegemist pesuehtsa orwellismiga," toonitas Helme.
Skandaal sai alguse pärast seda, kui Martin Helme ütles esmaspäeval riigikogu kõnepuldist: "Mina küll tahan, et siit puldist kõlaks ähvardus. Mina tahan, et kohtunike Virgo Saarmets, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe pead veereksid. Mina ei taha, et meil oleks kohtunikud, kes mitte ei sisusta õigust, vaid loovad õigust – kes sellega, et nad ründavad põhiseaduses ettenähtud võimude lahususe printsiipi, õõnestavad Eesti riigi korda, kes ründavad avaliku arvamusega selgelt vastuolus olevaid väärtushinnanguid. Mina ei taha selliseid kohtunikke. Mina ei taha kohtunikke, kes rikuvad seadust ja siis võtavad laest mingisugused mittejõustunud seadused oma rikkumise õigustamiseks."