Briti haigekassa julgustab puudega last ootavaid emasid mitte aborti tegema – põhjustel, mis on ajanud elupooldajad tagajalgadele. Briti elundidoonorluse spetsialistid soovivad, et riiklik haigekassa julgustaks puudega last ootavaid vanemaid abordi asemel rasedust lõpuni kandma, et lapse organeid võiks kasutada doonorluses.
Ettepaneku tegijad kinnitavad küll, et elundeid ei eemaldataks enne surma, ent selle alla võidakse lugeda ka "ajusurma", mis omakorda võib viia keha talitluste tahtliku lõpetamiseni, et vajalikud elundid parimal hetkel eemaldada.
Nimetatud praktika on kutsunud esile eetikute terava kriitika ning ehkki elupooldavad organisatsioonid kiidavad heaks ametliku üleskutse kanda rasedus lõpuni, kritiseerivad nad siiski üleskutse tagamõtet, mis taandab vastsündinud varuosadeks.
Doktor Anthony McCarthy, bioeetik ja Londonis baseeruva Sündimata Laste Kaitsmise Ühenduse haridusjuht ütles kommentaaris portaalile LifeSiteNews: "Beebid peaks pääsema abordist sellepärast, et nad on beebid, mitte sellepärast, et nad on sündides kellelegi kasulikud."
Teemat käsitleti eelmisel nädalal Šotimaal Glasgow's toimunud Briti Transplantatsiooni Ühingu koosolekul. Siirdamistega tegelev kirurg Niad Ahmad teatas oma raportis, et tervisetöötajaid hakkavad peagi saama väljaõpet, kuidas veenda lapse väärarengu tõttu aborti kaaluvaid vanemaid last organidoonorluse eesmärgil siiski sünnitama. "Briti tervisesüsteemis töötab hulk inimesi, kes ei tea, et neid elundeid saab kasutada. Nad peaksid seda teadma. Neid on võimalik siirdada. Need töötavad. Ja nad töötavad pikaajaliselt," ütles doktor Ahmad kohalviibijatele.
Surnult sündinud laste elundite kasutamise võimalus on aastatega suurenenud tänu lapsevanemate seas jõudsalt levivatele elu pooldavatele seisukohtadele. "Järjest rohkem naisi arvab, et pole õige rasedust katkestada. Järgmine samm peaks olema arutleda tervisesüsteemi töötajatega oma võimaluste üle."
Praegu ootavad tervisetöötajaid, et vanemad, kes teavad, et nende laps elab pärast sündi vaid lühikest aega, tunneks ise huvi elundidoonorluse võimaluse vastu. Uus poliitika juhiks töötajaid teemat tõstatama kohe, kui vanemad saavad teada oma lapse eluohtlikust puudest. Uue lähenemise algatamise põhjuseks toodi Glasgow's asjaolu, et Suurbritannias sureb iga päev kolm elundisiirdamise ootel olevat inimest ning ootejärjekorras on seitse tuhat inimest, kellest paljud on lapsed.
Ajalehe Daily Mail andmetel surmatakse Suurbritannias igal aastal üsasiseselt 230 anentsefaaliaga last. Ametnikud näevad siin suurt potentsiaali elundidoonorluseks. Mõnesid nende laste elundeid saaks siirdada lastele, samas kui teisi, nagu näiteks neerud, oleks võimalik siirdada ka täiskasvanutele.
Varem alla kahe kuu vanusena surnud imikute organeid doonorluseks kasutada ei lubatud, eelmisel aastal aga muutus elundidoonorluse juhend, kaotades selle piirangu, ning nüüd on haigekassa vere- ja elundisiirde osakond (NHS Blood and Transplant division) loonud komisjoni, mille ülesandeks on julgustada vanemaid oma laste elundeid annetama.
McCarthy sõnul ei ole Sündimata Laste Kaitsmise Ühendus otseselt surnult sündinud laste organite siirdamise vastu, ent neile valmistab muret, et vastsündinute elundidoonorluse propageerimine viib vanemate ja tervisetöötajate tähelepanu eemale oma kohusest hoolitseda sündimata ja vastsündinud laste eest.
"Üks asi on see, kui lapse eest elu jooksul armastusega hoolitsetakse ning pärast tema surma ja väärikat hüvastijättu vanematega tema elundeid doonorluseks annetatakse. On aga hoopis teine asi, kui beebit koheldakse vaid vahendina ja mitte kellegi poja või tütrena, kelle elu on väärtuslik, olgu ta kuitahes lühike," ütles McCarthy.
Ühtlasi juhtis ta tähelepanu murettekitavale võimalusele, et doonorluseks kasutamiskõlbulike elundite sobivas seisukorras kättesaamise soov võib viia sureva lapse suhtes eetiliselt küsitava käitumiseni. McCarthy nimetas poliitikat "sündimata laste surmavaks diskrimineerimiseks" ning võrdles seda kohtlemisega, mis praegu saab tervisesüsteemi poolt osaks puudega ja surmava haigusega inimestele.
Steve Weatherbe, LifeSiteNews
Tõlkinud Maria Vooglaid