PwC uuring näitab, et tänu tänastele tarneahelate pudelikaeladele, materjalide kallinemisele ja raha- ning elektriturgude olukorrale pole Taanis meretuuleparkide ehitamine enam kasumlik.
Taani energiaülemineku sepitsused näevad ette, et 2030. aastaks ehitatakse Taani merre juurde üheksa gigavati mahus meretuuleparke. Audiitor- ja nõustamisettevõtte PricewaterhouseCoopersi (PwC) uuringust selgub, et tänaste turutingimuste juures oleks nende ehitamine kavandatust ainult kapitalikulude (CapEx) arvestuses 6,2 miljardi euro (46mlrd DKK) võrra kallim, vahendab EnergyWatch.
Näiteks on meretuuleparkide rajamise kapitalikulud (CapEx) suurenenud Taanis kahe aastaga 30 protsenti. Kui 2021. aastal maksis ühe kilovati meretuule tegemine ca 2300 eurot (2500$), siis 2023. aastal oli selle hind 3200 eurot (3240$).
Ühe gigavatise meretuulepargi ehitamine on muutunud kõigi kulude arvestuses kallimaks 1,9 miljardi euro võrra.
Taani pensionifondide ja kindlustusettevõtete (F&P) liidu juht Kent Damsgaard hoiatab, et kui turgudel ei toimu väga suuri muutuseid või ei sooritata märkimisväärseid tehnoloogilisi hüppeid, siis pole energiaettevõtetel Taanis meretuuleparke tõenäoliselt mõtet ehitada ning investoritel neid rahastada.
Tänastel turutingimustel tähendaks gigavati meretuuleenergia ehitamine kuskil 430 miljoni eurost projekti negatiivset väärtust.
Kaks aastat tagasi arvestati, et kavandatavate meretuuleparkide ehitamine on rohkem kui miljardi euro ulatuses kasumlik.
Asjaosalised tunnistavad, et tõenäoliselt on meretuule projektide kulud veelgi kõrgemad, kui näitab PwC analüüs.
Roheelektri lobistajad nõuavad Taani valitsuselt uusi "turupõhiseid" meretuuleparkide konkursside mudeleid. Samuti soovitakse riigilt panustamist rohelise vesiniku Saksamaale tarnimise taristusse, mis väidetavalt peaks suurendama meretuule rahastamise tahet.
Toimetas Karol Kallas