Portugali mõttekodalane Rafael Pinto Borges kirjeldab Brusselssignalis Euroopa Komisjoni AgoraEU kava, millega soovitakse võtta üle USAID-i koht maailma progressistliku VVO-tööstuse rahastamisel.
Brüssel on paanikas ja seekord pole tegemist ei Venemaa tankide, ega kohe saabuva kliimakatastroofiga. Tõeline kriis möllab teabevallas. Avaliku saladusena on teada, et Euroopa nõndanimetatud "kodanikuühiskond" sõltus Ameerika Ühendriikide rahast, millest suur osa liikus USAID-iga seotud programmide, sihtasutuste ja atlandiüleste valitsusväliste organisatsioonide (VVO) võrgustike kaudu.
Selle raha otsas ehitati karjääre, kontoreid, meediaplatvorme ja põlistati aktivistidest bürokraatide klassi, kelle peamiseks ülesandeks oli poliitikategemise järelvalve ja Berkeley-stiilis äärmusliku liberaalsuse jõustamine tervel kontinendil. Millele kõigele tõmmati pea täieliselt kriips peale kui president Donald Trump ja riigisekretär Marco Rubio 83 protsenti USAID-i programmidest kinni panid. Millest suur osa olid ideoloogilised ja olemuselt ühiskonnale hävitava mõjuga. Kuna Washingtoni raha enam peale ei tule, üritab Euroopa Liit kiirkorras USAID-i lesed oma raha peale võtta.
Kuna Ameerika Ühendriikidest raha juurde ei saa, soovib Euroopa Komisjon hakata ise rahvusvahelise ärklemise keskpankuriks.
Hetkel Brüsselis suletud uste taga peetavate kõneluste teemaks paistab olevat kunagise Ameerika Ühendriikide progressistliku aktivismitööstuse euroopastamine. Kuna Ameerika Ühendriikidest raha juurde ei saa, soovib Euroopa Komisjon hakata ise rahvusvahelise ärklemise keskpankuriks.
See eesmärk üritatakse kirjutada sisse Euroopa Liidu 2028.–2034. aastate mitmeaastasesse raharaamistikku (Multiannual Financial Framework; MMF). Kavas on märkimisväärselt suurendada VVO-de, meediaväljaannete ja igasuguste "õiguslaste" rahastamist, milleks asutatakse uus programm AgoraEU. AgoraEU eelarveks nähakse ette 8,6 miljardit eurot, mis kujutab endast senise VVO-tööstuse rahastuse kuuekordset suurendamist. Kui selline kava peaks Liidu Ülemkogus ja Euroopa Parlamendis heaks kiidetama, siis saavad Komisjon ja selle juhid enda käsutusse tõeliselt imetlusväärse propagandatööriista.
Praktikas on AgoraEU näol tegemist režiimi- ja nomenklatuuri alalhoiu-üritusega.
Ametlikult aitab AgoraEU edendada "demokraatiat", "osalemist", "arvamuste paljusust" ja oh üllatust – "mitmekesisust". Praktikas on tegemist režiimi- ja nomenklatuuri alalhoiu-üritusega. Enne Trumpi loodi Ühendriikide raha toel Euroopas professionaalne aktivistide klass. Selline, mis suuremas osas ei allu demokraatlikule järelvalvele. Aktiviste koondavad VVO-d pole loomulikud, kogukondade vajadustest esile tõusnud ühendused.
Need on sigitised, millesse on elu sisse puhutud kõrgemalt poolt, kus töötavad parimate institutsioonide kasvandikud, kes valdavad vabalt Brüsseli argood ja seisvad kõiges hea Komisjoni esimuste eest. Milleks on muuhulgas massisisseränne, kliimaäärmuslus, sooideoloogia, sõnavabaduse piiramine ja sihikindel liiduvabariikide iseseisvuse õõnestamine. Selliste VVO-de ülesandeks pole avalike arvamuste ja huvide peegeldamine, vaid nende vormimine.
Ühendriikide raha kadumine paljastas kui tehislik ja ebakindel on tegelikult VVO-de ökosüsteem. Hetkest kui rahavool peatus, hakkas masin kohe lagunema. Kui Ursula von der Leyen poleks Euroopa Liidu maksumaksja raha masinasse visanud, oleks hakatud töötajaid vallandama. Õõnestustegevus oleks lakanud. Paljastatud oleks VVO-tööstuse, mis enda sõnul esindab "kodanikuühiskonda", sõltuvus võõrriikide rahast.
Ühendriikide raha kadumine paljastas kui tehislik ja ebakindel on tegelikult VVO-de ökosüsteem.
AgoraEU-ga saaks osutatud inimeste mõjutamise masin keskse juhtimise ja püsiva koha Liidu süsteemis. Aktivistide toetamine muutuks Euroopa Liidu ametlikuks "võimupädevuseks" (kompententsiks). Brüssel soovib luua uue status quo, milles oleks Komisjonil voli otsustada, millised hääled vajavad võimendamist, millised üritused sobituvad "Euroopa väärtustega" ja millised organisatsioonid väärivad tähelepanu.
Kui keegi on niivõrd lihtsameelne ja arvab, et see raha toetab kuidagi "ideede turgu" ja sellest saavad osa Liidu poliitikate kriitikudki, võiks vaadata, kuidas asjad seni käivad. Konservatiivsetel, riikide iseseisvust pooldavatel ja sisserände-kriitilistel ühendustel pole lootustki olemasolevatest Liidu rahatamiskavadest, nagu näiteks CERV (Citizens, Equality, Rights, and Values; kodanikud, õiglus, õigused ja väärtused) programm, raha saada ja kui need seda üritavadki, siis järgneb sellele äärmuslasteks sõimamine. Eelmisel aastal küsis Katoliiklike Pereühenduste Liit (FAFCE) Euroopa Liidult toetust, kuid jäi ilma, sest organisatsioon ei vasta Liidu arusaamisele "õiglusest". Kõik saavad aru, mis oli toetamisest keeldumise tegelik põhjus.
Liiduvabariikide maksumaksjaid soovitakse sundida mahitama nende huvide, traditsioonide ja poliitiliste valikute vaenulikku aktivismi.
AgoraEU raames on kavas suurendada VVO-de rahastust pahviks lööva 600 protsendi mahus. See kujutab demokraatiaskandaali: liiduvabariikide maksumaksjaid soovitakse sundida mahitama nende huvide, traditsioonide ja poliitiliste valikute vaenulikku aktivismi. Ajal kui majandus ei kasva, avalikke teenuseid tõmmatakse kokku ja maksud järjest tõusevad, soovib Brüssel kühveldada miljardeid eurosid VVO-desse, kelle peamiseks ülesandeks on lugeda tavakodanikele moraali, kuidas nad millestki aru ei saa ja kui vale on mure oma käekäigu pärast.
Tegemist on samasuguse loogikaga, mis saadab õigusriigi põhimõtete väljapressimist, sõnakuulmatute liiduvabariikide sanktsioneerimist ja jõhkraid sõnavabaduse piiramise meetmeid. Ungari on niisuguste meetmete prototüüp. Poola pidi niisugust saatust kannatama palju otsesemalt, kuna sellele aitas kaasa peaminister Donald Tusk. Ülejäänud liiduvabariikidele on edastatud vaikne hoiatus.
Eesmärgiks on vertikaalsete võimukoetistega suletud impeerium.
AgoraEU-ga ehitab Brüssel kõike muud kui demokraatlikku Euroopat. Eesmärgiks on vertikaalsete võimukoetistega suletud impeerium. Liidu institutsioonid hakkavad rahastama VVO-sid, kes vastutasuks üritavad luua mulje, nagu Liidu poliitikatel oleks mingisugune õiguspärasus. Sama programmi raames rahastatakse meediaväljaandeid, mis võimendavad sõnumit. Eriarvamused surutakse "agoraa" äärealadele, neid vaigistatakse elik teisitimõtlejatega juhtub midagi sarnast kui Prantsusmaal Marine Le Peniga, keda türanniseeritakse tühistel ettekäänetel kohtukiusuga ja kelle poliitikas osalemine soovitakse üldse ära keelata.
Euroopa Liit ei tegutse oma inimeste huvides, vaid otseselt nende vastu.
Kui tänaseks tegevuse lõpetanud USAID-i raha asendatakse Liidu ehk liiduvabariikide maksumaksja omaga, siis osutatud varjatult tegutsev, rahvusvaheline VVO-de võrgustik ei muutu sellest kuidagi õiguspärasemaks, ega läbipaistvamaks. Pigem vastupidi ja sellest saab märksa ohtlikum peletis.
Välisraha eest tegutsev aktivistide klass on juba piisavalt vastik ja oma maksumaksjate raha ei tee seda kuidagi paremini talutavaks. Eriti olukorras, kus suurtes teemades, nagu näiteks massisisseränne ja sooideoloogia, ei kattu "inimõiguslaste", "elustiili-huvirühmade" ning tavakodanike arusaamised kõige vähemaski.
Kui AgoraEU peaks teoks saama, siis paheminternatsionaal ei jää ainult ellu, see saab rikkamaks, keskse juhtimise ja peab veelgi vähem arvestama avaliku diskursusega. Samuti kinnitab see arusaamist, milleni jõuab järjest rohkem eurooplasi: Euroopa Liit ei tegutse oma inimeste huvides, vaid otseselt nende vastu. Propagandamull paisub üha suuremaks. Mis tähendab samuti, et ühel päeval see lõhkeb.
Tõlkis Karol Kallas