Kuigi meie majandus on senistele katsumustele üllatavalt hästi vastu pidanud, on järgmise nelja kvartali väljavaade üsna sünge, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ministeeriumi blogis.
"Vaadates kevadele ja suvekuudele tagasi, on Eesti majandus olnud ülikiiret hinnatõusu, sõda, sanktsioone, põgenikke ning impordipiiranguid arvestades üllatavalt vastupidav. Vaadates edasi on järgmise nelja kvartali väljavaade aga üsna sünge," hindab Lättemäe. "Inflatsioon on kõrge ning teadmatus, kas ja kuidas saab Euroopa tervikuna talvel hakkama tubade ja tehaste kütmiseks ning valgustamiseks vajaliku energiaga ja mis saab edasi sõja ja põgenikega, on suur."
Elanike ostujõud on oluliselt vähenenud ja kuigi ettevõtete käibed on tänu säästudest tulevale tarbimisele suured, on reaalne majanduskasv muutunud olematuks. Värskeim info tööstusettevõtete olukorra kohta räägib langusest ja majanduse maht järgnevate kvartalite jooksul väheneb.
"Suurim väljakutse on majandusele nii sel kui ka järgmisel aastal ülikiire hinnakasv, mis pärsib tarbimist ja investeeringuid. Sisenõudlus pöördub langusesse ning jääb nõrgaks ka järgmisel aastal," lisas Lättemäe.
Tänane majanduslik ebakindlus on tavalisega võrreldes teistsugune. Kui tavaliselt on arenenud turumajandustes pudelikaelaks nõudluse vähenemine, siis praegu on muutunud püsivaks pakkumiste vähesus. Riikidel pole lähiaja kogemust ülikiire inflatsiooniga ja seetõttu puuduvad oskused kriisiga toime tulla.
Kumuleeriva efektiga on ka olukord, kus majanduskriis on järgnenud pandeemiast tingitud majandusraskustele. Kui pandeemiast tingitud turbulentsiga tuldi kuidagi toime, siis praegust olukorda iseloomustavad ostujõu reaalne langus, sisendite hinnatõus ja vajadus korraldada sõja tõttu ümber tarneahelad. Seetõttu ei ole siin suureks abiks ka pandeemia ajal toimunud ulatuslik eelarvestiimulite poliitika, kommenteerib Lättemäe.
"Paradoksaalsel kombel on kiire hinnatõus toonud riigile kaasa kiire maksutulude kasvu", osutab Lättemäe. "Kulude tase kasvab sõja mõjust ja kiiremast inflatsioonist tingituna kõikidel valitsussektori tasanditel, aga jääb maksutuludele alla." See võib omakorda tekitada petlikult positiivse mulje eelarvepositsiooni olukorrast, sest ministeeriumi prognoos on mõeldud sisendiks poliitikutele riigieelarve otsuste langetamiseks."
Toimetas René Allik