Kolumnist Malle Pärn tuletab rahva teenritele meelde, et Eesti pole ratifitseerinud Euroopa sotsiaalharta olulisi sätteid, kuna neid ei suudeta rakendada. Kuid veel enam käib Eestile üle jõu vastu võtta sadu või tuhandeid võõrast kultuurist pärit migrante.
Haritud inimene teab, et tema kodust mitme tuhande kilomeetri kaugusel on maailm teistsugune kui tema kodus. Et inimesed on seal teistsugused, et neil on teistsugused kombed, väärtushinnangud, teistsugused tabud, teistsugune religioon. Nad ei hakka seda ümber tegema, halvustama, mõnitama, nad arvestavad sellega, kui nad sinna "külla" sõidavad, või ka sinna elama asuvad.
Harimatu aga, kes on keskendunud ainult oma füüsilisele eksistentsile, tunneb ainult oma hõimu elukorraldust, ta on kasvatatud pimesi alluma usujuhi käskudele, mille kohta talle on valetatud, et need on Jumala käsud, mida tuleb vastuvaidlematult, surmaähvardusel ja küsimusi esitamata täita, ei mõista seda. Tema jaoks on tema elukorraldus ainuke õige, kõik muu on halb ja vale. Sest lisaks on talle veel lapsest peale sisendatud, et kõik, kes ei ela nii nagu tema hõim, on roojased, uskmatud, alam rass, ja neid tohib tappa ja vägistada.
Vaat selliseid inimesi ei tohiks ühegi riigi valitsus oma rahva hulka lubada. Rääkigu nad ükskõik kui haledat juttu, valitsus selleks ongi, et oma rahvast kaitsta. Valitsus peaks ka rahvast targem olema, ja oskama vahet teha kavala petise ja ausa abivajaja vahel.
Meie valitsus on asunud oma rahvast ründama. Seda rahvast, kes teda priskesti üleval peab, kes on teda üsna kannatlikult ja viisakalt talunud, kelle laste leiba ta on jaganud meist palju rikkamatele kreeklastele, ja nüüd tahab hakata seda jagama ka islami eelvägedega?
Need "sisserändajad", õigemini sisseründajad, ja oma kodumaalt väljarändajad, ei integreeru siin mitte kunagi. Kedagi ei saa kuhugi integreerida, inimene peab ise integreeruma põlisrahvaga, kui ta temast lugu peab. Kui tal on piisavalt hingeharidust, et aru saada, et ta on "külaline", mitte peremees.
Austatud valitsus, ärge võtke endale ülejõukäivaid ülesandeid. Ja ärge andke oma Brüsseli isandatele lubadusi, mida te täita ei suuda. Mida teie ISE täita ei kavatsegi. Ja ärge pange ka rahvale peale koormat, mida ta vedada ei jaksa (või ei taha). Teil on lihtne oma elevandiluust tornist käsklusi jagada, tegeliku migrantide "ümberkasvatamise" (peene sõnaga "integreerimise") töö peame ju ära tegema meie, rahvas: need, keda te rassistideks sõimate. Kuidas me saame seda teha, kui me teie meelest rassistid oleme, võõraviha täis ja vähese haridusega??
Poliitik peaks tajuma vähemalt seda, kas tema lubadused ja otsused ei põhjusta tulevikus saatuslikku katastroofi… Ja kas tema plaanid on mingilgi määral teostatavad. Väga rumal on see poliitik, kes maalib ette õhulossi plaani ja sunnib siis rahvast seda (mittemillestki!) tegelikuks hooneks ehitama.
Vähemalt palgapäevadel peaks sellistel poliitikutel HÄBI olema.
Ja jätke kirikud rahule. Seni olete kirikuinimesi homofoobideks ja tagurlasteks ja vihakülvajateks sõimanud, nüüd on teil äkki neid vaja? Ise peate oma rumalate otsuste tagajärjed ära tasandama. Kui te toote meile 500 immigranti, siis saate nad ju kenasti "omade" vahel ära jagada – abilisi on teil ju piisavalt, neid, kes omal algatusel juba "rassistide" nimekirju koostavad.
Ma ei väsi kordamast: meil on siiani ratifitseerimata Euroopa sotsiaalharta olulised sätted, kuna need on Eestile ülejõukäivad. Veel enam ülejõukäivad on Eestile tuhanded, või ka sajad (vaenulikud) migrandid. Meil ei ole ju isegi seaduslikku alust neile pakkuda kõiki neid mugavusi, mida neile pakuvad Euroopa rikkad riigid. Selles osas oleme meie alles arengumaa. Meie riigis ei ole kellelgi õigust eluasemele ja inimväärsele töötasule, järelikult ei saa me seda pakkuda ka migrantidele.
Kui me seda neile siiski pakume, siis me võrdsustame nad kurjategijatega, kes on meil eraldatud kenadesse vanglatesse, ja kelle vajaduste ning inimõiguste eest meie riik väga hellasti hoolitseb. Kas kunagi saavad inimõigused ka tavalisele ausale eestlasele kättesaadavaks?