Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Mariano Grossi on mures sõjategevusega kaasneva suurtükitule pärast Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama läheduses ning leiab, et tuumaohutuse tagamiseks oleks seal vajalik teostada IAEA missioon.
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri peadirektor Rafael Mariano Grossi tegi 6. augustil järgneva avalduse seoses olukorraga Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama juures:
"Ma olen äärmiselt mures eile (st reedel, 5. augustil 2022 – toim.) Euroopa suurima tuumaelektrijaama juures aset leidnud pommitamise pärast, mis tõstab esile väga reaalse tuumakatastroofi riski, mis võib ohustada rahvatervist ja keskkonda Ukrainas ja mujal.
IAEA on saanud informatsiooni selle tõsise olukorra kohta – mis on viimane info kõikidelt osapooltelt pärinevate üha murettekitavamate teadete pikas reas.
Ukraina väitel ei ole reaktorid ise kahjustada saanud ning puudub ka radioloogiline leke. Samas on aga kahjustada saanud tuumaelektrijaama muud osad.
Sõjaline tegevus, mis seab ohtu Zaporižžja tuumaelektrijaama ohutuse ja turvalisuse on täiesti vastuvõetamatu ning seda tuleb iga hinna eest vältida.
Igasugune sõjaline tulejõud, mis on suunatud sellele rajatisele või lähtub sellest rajatisest, kujutab endast tulega mängimist, millel võivad olla potentsiaalselt katastroofilised tagajärjed.
Ma palun tugevalt ja tungivalt kõiki osapooli, et nad hoiaksid end selle olulise kuue reaktoriga tuumarajatise läheduses äärmiselt vaos.
Ning ma mõistan hukka kõik vägivaldsed teod, mida on toime pandud Zaporižžja tuumaelektrijaamas või selle läheduses või selle töötajate vastu.
Ukraina töötajad, kes käitavad jaama Venemaa okupatsiooni all, peavad saama täita oma olulisi kohustusi ilma ähvardusteta ega surveta, mis kahjustab mitte ainult nende endi ohutust, vaid samuti ka rajatise oma.
Selles väga muutlikus ja ohtlikus olukorras on olulisem kui kunagi varem, et neid seitset asendamatut ohutussammast, mida ma sõja alguses välja tõin ning mida ma kordasin eelmisel esmaspäeval Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis New Yorgis, austataks täielikult, selleks, et säilitada tuumaohutus ja -turvalisus.
Kurjakuulutavalt on aga peaaegu kõiki Zaporižžja tuumaelektrijaamas viimaste kuude jooksul ohtu seatud ning taaskord viimase 24 tunni jooksul on mitmeid sambaid rikutud.
See peab lõppema ja peab lõppema nüüd.
Selleks, et aidata vältida selle olukorra veelgi suuremat kontrolli alt väljumist, on ülima tähtsusega IAEA kohalolu, et pakkuda tehnilist tuge tuumaohutuse ja -turvalisuse jaoks.
Alates selle traagilise sõja algusest on IAEA – ning olen mina isiklikult – töötanud Ukraina toetamise kallal, et hoida kõiki riigi tuumarajatisi ohutute ja turvalistena.
Ning viimased neli kuud olen ma olnud valmis juhtima IAEA ohutuse, turvalisuse ja kaitse ekspertide missiooni riigi suurimasse tuumaelektrijaama, Zaporižžjasse.
See missioon mängiks otsustavat rolli aitamaks stabiliseerida sealset tuumaohutuse ja -turvalisuse olukorda, nagu me oleme seda teinud viimastel kuudel Tšornobõli tuumaelektrijaamas ja mujal Ukrainas, kuhu me oleme samuti toonud tuumaohutuse ja -turvalisuse varustust, mida on hädasti vaja.
Samal ajal viiksid IAEA kaitseinspektorid jaamas läbi hädavajalikke kontrolltoiminguid.
Me esitaksime samuti erapooletut ja sõltumatut informatsiooni Zaporižžja rajatise seisukorra kohta.
See ei ole IAEA süü, et see tähtis missioon ei ole veel aset leidnud. Hoolimata meie sihikindlatest pingutustest ei ole see siiani võimalik olnud.
Ma ei anna alla. Ma jätkan püüdlusi – ja püüdlen üha uuesti –, et see IAEA missioon saaks viimaks aset leida.
Kuid see vajab nii Ukraina kui ka Venemaa poolset koostööd, mõistmist ja kaasa aitamist.
Me vajame samuti, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon meid toetaks ning ma olen väga tänulik ÜRO peasekretäri António Guterresi vankumatule toetusele.
Me ei tohi enam rohkem aega kaotada.
Selleks, et kaitsta inimesi Ukrainas ja mujal potentsiaalse tuumaõnnetuse eest, peame me asetama kõrvale oma erimeelsused ja tegutsema nüüd. IAEA on selleks valmis."
Nii Ukraina kui ka Venemaa toetavad IAEA missiooni
Kiiev pakkus välja, et Zaporižžja tuumaelektrijaama ümbritsev ala muudetaks demilitariseeritud tsooniks ning soovib, et IAEA saaks sinna siseneda, vahendab Reuters.
Ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov toetab IAEA külastust, kuid süüdistab selle tõkestamises hoopis Ukrainat, kes olevat oma tuumaelektrijaama suurtükitulega tulistades "Euroopa pantvangi võtnud".
Zaporižžja tuumaelektrijaam asub hetkel Venemaa poolt kontrollitud territooriumil, kuid seal töötavad ukrainlased.
Ohuhinnangud on erinevad
ÜRO peasekretär António Guterres ütles, et rünnakud tuumarajatiste vastu on "enesetapjalikud".
Ukraina riikliku tuumaenergiaettevõtte Energoatom juhataja Petro Kotin kutsus üles saatma rahuvalvajaid Zaporižžja tuumaelektrijaama ning tagastama operatiivjuhtimine Ukrainale.
Ta rõhutas ohtu, et mürsud võivad tabada väga radioaktiivse kasutatud tuumakütuse mahuteid. Kui kaks või enam nendest puruneksid, siis oleks tema sõnul võimatu hinnata sellele järgneva katastroofi ulatust.
"Sellised hullumeelsed teod võivad olukorra kontrolli alt välja viia ning tagajärjeks oleks Fukushima või Tšornobõl," ütles Kotin.
Londoni Imperial College'i tuumaekspert dr Mark Wenman pisendas aga võimaliku suure intsidendi riski, öeldes, et Zaporižžja reaktorid on suhteliselt robustsed ning kasutatud kütus on hästi kaitstud.
"Kuigi see võib tunduda murettekitav ning igasugune sõdimine tuumajaamas oleks ebaseaduslik… siis tõsise tuumalekke tõenäosus on siiski väikene," ütles Wenman.
Vene kindral ähvardas tuumaelektrijaama õhku lasta
Energoatom andis aga teada, et Vene kindral ähvardas tuumaelektrijaama õhku lasta. „Sellest saab kas Venemaa või põletatud kõrb," olevat Energoatomit ähvardanud kindralmajor Valeri Vassiljev, kes juhib tuumajaama paigutatud vägesid. Venelased olevat ka jaama ära mineerinud ega kavatse kuhugi liikuda.
„Nagu te teate, siis me mineerisime kõik olulised objektid Zaporižžja tuumajaamas. Ning me ei varja seda vaenalase eest. Me hoiatasime neid. Vaenlane teab, et see tuumajaam saab olema kas Venemaa või eikellegi oma," vahendab Ukraina meedia Vassiljevi juttu, mida ta olevat oma sõduritele rääkinud. „Oleme selle otsuse tagajärgedeks valmis. Ja teie, sõdalased, vabastajad peate aru saama, et meil ei ole teist valikut. Kui keeruline käsk tuleb, peame selle täitma auga."
Toimetas Martin Vaher