Kiievi majanduskooli koostatud uurimuse kohaselt ei ole rahvusvahelised ettevõtted tegelikkuses Vene turult kuhugi lahkunud.
Survegrupi "Squeezing Putin" (Putinit pigistades) ning B4Ukraina koalitsiooniga koostöös tehtud uurimuses jõudis Kiievi majanduskool järeldusele, et 1600 rahvusvahelist kontserni jätkavad oma tegevust Venemaal, teenides suuri kasumeid ning täites Vene Föderatsiooni riigikukrut.
Hoolimata sellest, et Kiievisse on saadetud miljardite eurode väärtuses relvi, laskemoona ja abi ning olenemata sellest, et osa Euroopa liidritest on võrrelnud Venemaad Kolmanda Reichi ning Putinit Hitleriga, jätkub paljude ettevõtete jaoks Venemaal tavapärane äri – business as usual…
Aruande kohaselt genereerisid enam kui 2000 rahvusvahelist ettevõtet, kes ei lõpetanud kunagi oma tegevust Venemaal, 2023. aastal kokku 197 miljardi dollari suuruse käibe, kusjuures ettevõtete kasum jäi veidi alla 17 miljardi dollari. Samal aastal maksid nimetatud rahvusvahelised ettevõtted Moskvale 21,6 miljardi dollari jagu makse, mis oli võrdne ühe kolmandiku Venemaa 2023. aasta sõjalise eelarve kulutustega.
Aruandes rõhutatakse, kuidas muuhulgas ka Ameerika ja Saksa päritolu ettevõtted maksid Kremlile 2023. aastal vastavalt 1,2 miljardit ja 692,5 miljonit dollarit makse.
Itaalia uudiste veebileht Il Fatto Quotidiano tsiteerib aruannet üksikasjalikult, keskendudes Itaalia suurettevõtete rollile Venemaal. Tuhandete Venemaal tegutsevate välismaiste suurettevõtete seas on 142 Itaalia ettevõtet, sealhulgas sellised tuntud brändid nagu Barilla, Benetton, Calzedonia, Ferrero ja Geox.
Itaalia suurkorporatsioonide vastumeelsus Vene turult lahkumisele ei ole üllatav, arvestades, et ainuüksi Ferrero käive oli Venemaal 2023. aastal 740 miljonit dollarit, millele järgnes Calzedonia 400 miljoni dollariga.
Itaalia on kaheksandal kohal riikide nimekirjas, kelle rahvusvahelised ettevõtted on Venemaal oma tegevust jätkanud. Esikohal on Ameerika Ühendriigid 795 ettevõttega, neile järgnevad Saksamaa (495) ja Ühendkuningriik (292). Järgnevad Hiina, Prantsusmaa, Jaapan ja Šveits.
Kesk-Euroopa riike, mis sõltuvad jätkuvalt Vene energiast, on sunnitud toetama Euroopa Liidu ulatuslikke sanktsioone Moskva vastu ning neid riigipäid, kes pooldavad kainemat lähenemist, mis arvestaks sanktsioonide rakendamisel ka nende endi kodanike huve, on süstemaatiliselt mõnitatud ja tõrjutud.
Eurooplased tervikuna on pidanud seisma silmitsi nii kõrge inflatsiooni, suurenevate kommunaalkulude kui ka mureneva julgeolekuga, mis on tingitud relva- ja laskemoonavarude ammendumisest.
Olukord on eriti silmakirjalik, võttes arvesse, et kõige rangemalt teisi sanktsioonidele üles kutsuvate riikide suurkorporatsioonid mitte üksnes ei rikastu Vene turgudel, vaid rahastavad oma tegevuse läbi vahetult Vene Föderatsiooni sõjalisi kulutusi.
Toimetas Adrian Bachmann