Endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste (Reformierakond) kirjutab Postimehes, et kuulutades kiiresti välja koalitsiooni poolt läbi surutud kobarseaduse tegi president Kersti Kaljulaid oma ametiajale viletsa alguse.
Maruste toonitab, et kuigi seaduste väljakuulutamine on Vabariigi Presidendi põhiseadusjärgne kohustus, peab president seadust välja kuulutades hindama nii seaduse sisu kui ka vastuvõtmise vormi (menetluse) kooskõla põhiseaduse ja seadustega.
"President võib seaduse välja kuulutada, kuid võib selle ka riigikokku tagasi saata uuesti läbivaatamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. Seda põhiseadusjärgset võimalust on varasemad presidendid ka kasutanud, eriti intensiivselt Lennart Meri, kes pidas õigusriikluse järgimist väga oluliseks," kirjutab Maruste.
Ta selgitab, et seaduse sisu hinnates ei saa president sekkuda poliitilise organi – parlamendi – poliitilistesse valikutesse põhjusel, et talle need ei meeldi või et ta ei ole nendega nõus, ent seda üksnes sinnamaani, kui need valikud ei ole ilmselgelt põhiseadusega vastuolus.
Maruste hinnangul on Kaljulaiul õigus, et president ei saa sekkuda kavandatavatesse fiskaalpoliitilistesse valikutesse, kuna tal puudub sellekohane põhiseaduslik pädevus. Ent samas on presidendil põhiseaduslik kohustus hinnata seaduseni jõudmise tee põhiseaduspärasust ja kooskõla teiste seadustega ning demokraatliku õigusriikluse põhimõtete ja tavadega. Selles osas on tegi president Maruste sõnul kobarseaduse väljakuulutamisega tõsise vea.
Loodan, et president mõistab, et lastes läbi selle kobara, on ta käed seotud järgmise võimaliku kobara puhul, kui see peaks tulema.
"Loodan, et president mõistab, et lastes läbi selle kobara, on ta käed seotud järgmise võimaliku kobara puhul, kui see peaks tulema," toonitab Maruste.
Tema hinnangul vältis president oma põhiseadusliku kohustuse täitmist, lükates kobarseaduse vastuvõtmise põhiseaduslikkuse kontrollimise enda kaelast ära ja suunates selle õiguskantslerile, olgugi, et tegu on presidendi põhiseadusjärgse ülesandega, mida delegeerida ei saa.
"President hindab veel jõustumata seaduste kooskõlalisust põhiseadusega. Õiguskantsler aga jõustunud õigustloovate aktide põhiseaduspärasust. Presidendi otsusest kumab läbi soov lasta eelnõul igal juhul jõustuda. On see poliitilise positsiooni valik ja kuidas on see sel juhul kooskõlas presidendi varasemate kinnitustega poliitilisest neutraalsusest," püstitab Maruste põhimõttelise küsimuse Kaljulaiu erapooletusest.
2010. aastast Reformierakonda kuuluva Maruste sõnul on väga ebatõenäoline, et õiguskantsler võiks nüüd jõuda järeldusele, mille kohaselt on president kuulutanud välja põhiseaduse ja seadusega vastuolus oleva seaduse.
"Põhiseaduslikkuse ennetav kontroll presidendi poolt on mõeldud selleks, et hoida ära minetused veel enne seaduse jõustumist. See on mõistlik ja alati kergem ning vähem valulik, kui hakata hindama ja põhjendatusel kohtu kaudu tühistamist taotlema juba jõus olevaid seadusi või nende üksikosi," võtab endine Riigikohtu esimees oma seisukoha kokku, toonitades, et president on oma käitumisega andnud löögi õigusriikluse põhimõttele.