Tänu Euroopa Liidu ja Tuneesia vahel sõlmitud kahepoolsele rändeleppele kahanes Euroopasse ebaseaduslikult saabuvate tuneeslaste hulk 2023. aasta oktoobrist alates 80–90 protsendi võrra. Seda tõdes Euroopa Komisjoni sisevolinik Ylva Johansson 25. jaanuaril Brüsselis, enne kohtumist liikmesriikide siseministritega, teatas Serbia ungarikeelne internetiväljaanne „Magyar Szó".
Johansson ütles siseministrite kohtumise eel ajakirjandusele sedagi, et ÜRO pagulasamet ja Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon on Tuneesias esindatud tunduvalt suurema arvu töötajatega kui varem, ja et Tuneesia asjaomased organid tegutsevad ebaseaduslike sisserändajate ülevedajate vastu varasemast palju tõhusamalt.
EL ja Tuneesia sõlmisid kõnealuse leppe 2023. aasta juulis. EL lubas sellele majandusraskustega võitlevale Põhja-Aafrika riigile tollal rahalist abi üle 900 miljoni euro väärtuses, Tuneesia omakorda kohustus ta maa-alalt Euroopasse ebaseaduslikult pürgijaid kohtlema varasemast palju otsustavamalt, kirjutas 14. septembril 2023 Slovakkia internetiväljaanne „Postoj".
„Postoj" meenutas mullu septembris sedagi, et Tuneesia võimud keeldusid riiki lubamast Euroopa Parlamendi väliskomisjoni delegatsiooni, kuna osa eurosaadikuid (peamiselt vasakpoolsed) oli jutuksolevat rändelepet karmilt arvustanud.
Eurosaadik ja mainitud delegatsiooni juht Mounir Satouri nimetas Tuneesia võimude käitumist toona üllatavaks. „Veel kordagi viimase 20 aasta jooksul pole ükski valitsus endale lubanud keeldumist [Euroopa Parlamendi] väliskomisjoni vastuvõtmisest ja teatanud, et kui selle tee siiski ette võtame, saadetakse meid piirilt tagasi," ütles „Postoj" andmetel Satouri.
Kõnealuse leppe täitmise üheks ilmekamaks näiteks on samal kuul toimunud suuroperatsioon, mille käigus Tuneesia politsei vahistas 2507 isikut, kes oli kavatsenud ebaseaduslikult sõita EL-i, samuti 62 ebaseaduslike migrantide ülevedajat.
Toimetas Tõnu Kalvet