Prantsuse politsei patrullimas Strasbourgi tänavatel, kus eelneval päeval sooritas islamiterrorist 5 hukkunuga rünnaku, 12. novembril 2018, Strasbourgis. Foto: Scanpix

USA mõttekoja CSIS raporti kohaselt on vahemikus 2007 ja 2017 islamistlike terrorirünnakute arv Euroopas kasvanud 725 protsenti. Seejuures sooritati 2017. aastal kõige enam islamistlikke terrorirünnakuid kaasaegse Euroopa ajaloos.

Washingtonis baseeruva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (Center for Strategic and International Studies – CSIS) poolt mullu detsembris avaldatud raporti "IRAst Islamiriigini: kasvav terrorismioht Euroopas" kohaselt "suurenes ebaõnnestunud, nurjatud ning edukalt läbiviidud islamiäärmuslaste terrorirünnakute arv Euroopas 725 protsenti vahemikus 2007 ja 2017".

Raportis nenditakse ühtlasi, et kuigi äärmuslikud islamirühmitused panid toime kõigest 3,78 protsenti kõikidest rünnakutest vahemikus 2000 ja 2017, moodustasid need tervelt 71,15 protsenti kõigist terrorirünnakutes hukkunutest.

Samuti on raporti kohaselt rünnakute hajusus Euroopas suurenenud – praeguseks on islamistlikud terrorirünnakud aset leidnud sellistes Euroopa Liidu riikides nagu Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Belgia, Rootsi, Taani ja Soome. Kuna äärmusislamistlik materjal on internetis ja sotsiaalmeediaplatvormidel väga levinud, siis kardetakse, et see aitab kaasa täiendavale radikaliseerumisele Euroopas.

Terroristide taktika on muutunud – rünnakuteks kasutatakse üha lihtsamaid vahendeid

Euroopa terroristid on viimastel aastatel võtnud rünnakute sooritamiseks kasutusele üha lihtsamaid vahendeid. Näiteks sooritasid islamiterroristid 2017. aastal 11 protsenti kõikidest rünnakutest sõidukite abil, kuigi kõikidest terrorirünnakutest pandi sõidukite abil toime vaid 3 protsenti – vastavad näitajad vahemikus 2014-2017 olid aga 7% versus 1%.

Näiteks kasutasid islamiterroristid sõidukeid tsiviilisikute ründamiseks Prantsusmaal Nice'is juulis 2016 (86 hukkunut, 434 vigastatut), Saksamaal Berliinis detsembris 2016 (12 hukkunut, 56 vigastatut), Inglismaal Londonis märtsis 2017 (11 hukkunut, 48 vigastatut), Rootsis Stockholmis aprillis 2017 (5 hukkunut, 14 vigastatut) ja Hispaanias Barcelonas augustis 2017 (15 hukkunut, 131 vigastatut).

Teisteks tavapärasteks ründerelvadeks on külmrelvad (noad, mõõgad, kirved), süüteseadmed ja tulirelvad. Rünnakud külmrelvadega (nt nugadega) moodustasid aastatel 2014–2017 džihadistlikest rünnakutest 39 protsenti, kuid kõigest 8 protsenti kõikidest rünnakutest.

Julgeolekuteenistustel pole piisavat võimekust terrorirünnakute ärahoidmiseks

Kuigi Londoni 2005. aasta terrorirünnakute (56 hukkunut, 784 vigastatut) järgselt jäi Suurbritannias terrorioht kõrgeks (kuna al-Qaeda juhid üritasid jätkuvalt kohalikust suurest Pakistani immigrantide kogukonnast endale terroriste värvata), suutis Briti julgeolekuteenistus MI5 enda hinnangul heal tasemel katta kõigest 0,13 protsenti (sic!) teadaolevatest terroriohtudest ning mõistlikul tasemel (mõningate lünkadega) 6 protsenti, piiratud määral (oluliste lünkadega) 33 protsenti ja ebapiisaval määral või mitte üldse 61 protsenti sellistest ohtudest.

Euroopas on suurenemas ka paremäärmuslik terrorioht

Raporti andmeil on Euroopas alates 2000. aastast kasvanud ka paremäärmuslik terrorioht, kuna parempoolsed rühmitused ja võrgustikud on Süüriast ja teistest riikidest tuleneva massiimmigratsiooni tagajärjel väidetavalt radikaliseerunud. Raportis tuuakse välja, et Euroopas 2017. aastal sooritatud paremäärmuslike terrorirünnakute arv oli viimase kahe aastakümne suurim  – viimati oli see näitaja kõrgem 1994. aastal. Samuti nenditakse, et internetis on äärmusislamistliku materjali kõrval ka paremäärmuslik materjal üha kergemini kättesaadav.

Väidetavalt ei ole süüdi "uued" pagulased

Raportis rõhutatakse, et "hoolimata parempoolsete ekstremistide poolt kasutatavast retoorikast" ei ole vastsaabunud pagulased tekitanud Euroopale tõsisemat ekstremismiohtu ning et enamik äärmusislamistlikke terrorirünnakuid on toime pandud Euroopa riikide kodanike poolt. Samuti tuuakse välja, et vahemikus 2002 kuni 2015 on USAsse saabunud uutest pagulastest kujutanud endast terroriohtu kõigest 0,0003 protsenti. Seega järeldatakse raportis, et "pagulastest ja asüüli otsijatest tulenev oht on nii Euroopas kui ka USAs kõvasti ülehinnatud".

"Fantastiline; see tähendab siis, et rünnakuid sooritasid valdavalt väidetavalt "integreeritud" migrandid?" kritiseerib raporti järeldust konservatiivse väljaande Summit News peatoimetaja Paul Joseph Watson.

"Väide, et vastsaabunud immigrandid on harva seotud terrorirünnakute sooritamisega, muutub tähtsusetuks ka lihtsast matemaatikast lähtudes. Võttes arvesse, et Euroopa riikides on elamas juba palju rohkem immigrante kui neid siia juurde tuleb, siis sooritatakse valdav osa terrorirünnakutest muidugi juba olemaolevate immigrantide poolt."

"Ilmselgelt pole sellel midagi massiimmigratsiooniga pistmist," säutsus ka USA presidendi poeg Donald Trump jr irooniliselt raportis välja toodud terrorismi hiiglasliku kasvu kohta Euroopas.

Toimetas Martin Vaher