Loomakasvatuse ja vesiviljeluse valdkonnas uuritakse modRNA geeniteraapia tehnoloogiate kasutamise võimalusi, kuid teadlaste sõnul võib selline liha olla inimestele ohtlik.
modRNA geeniteraapiaga on võetud sihikule toidutööstuse jaoks kasvatatavate krevettide ja sigade ning veiste seas levivad haigused, vahendab Epoch Times.
Vesiviljelus
Iisraeli ettevõte ViAqua Therapeutics üritab kokku monteerida kreveteikasvatustes vohava valgelaiksuse sündroomi viiruse (WSSV) vastase toiduga koos manustatava modRNA geeniteraapia.
Tegemist on nanovaktsiiniga, mis katsetuste käigus on väidetavalt näidanud 80-protsendist tõhusust. Samas riskid, kui inimesed hakkavad sööma muudetud geeniväljendusega krevette, pole seni täpselt teada.
Vesiviljeluses on "vaktsiinide" suukaudne manustamine jäänud seni "pühaks graaliks", sest iga kreveti ja kala eraldi süstimine on võimatu.
ViAqua kavatseb oma kreveti-geeniteraapia tootmist alustada 2024. aastal ja ettevõtte juht usub, et nende lahendus on kasutatav ka teistes valdkondades kui ainult vesiviljelus.
modRNA geeniteraapiat kasutatakse seakasvatuses
Loomadele mõeldud geeniteraapiaid arendav iduettevõte Genvax Technologies arendab iseennast võimendava modRNA (self-amplifying mRNA; saRNA) platvormi, mis peaks kiirkorras võimaldama toota nii lindude kui loomade geeniteraapiaid, mis sobivad 100 protsenti haiguse hetkel leviva tüve vastu.
Genvaxi tehnoloogias sisestatakse platvormi haiguse tüvele vastav transgeen ehk "kahtlusalune geen" (gene of interest). saRNA loob selle tulemusel antikeha vastuse, milleks pole vaja kogu haigusidu sobitamist antud hetkel leviva tüvega.
Hetkel on katsetusjärgus Aafrika seakatku vastu mõeldud saRNA geeniteraapia.
Ravimiettevõte Merck tõi 2018, aastal turule "revolutsioonilise" sigade "vaktsiini" platvormi SEQUIVITY, mis kasutab RNA osakeste tehnoloogiat "kohandatud influentsa A, sigade ciroviiruse, rotaviiruse erinevate tüvede ja paljude teiste haiguste vastaste "vaktsiinide" loomiseks". Mercki sõnul on nende geeniteraapia platvorm "turvaline ja paindlik" ning selle abil saab luua uue "vaktsiini" 8 kuni 12 nädalaga. Tavaliste vaktsiinide väljatöötamine võtab aega aastaid.
Kuigi kõik arendajad ja ettevõtted, mis arendavad RNA-tehnoloogia põhiseid loomade geeniteraapiaid, väidavad, nagu nende tooted oleksid "ohutud ja tõhusad" ja kahtlejate vastu kasutatakse sama sõnavara nagu "vaktsiinivaenlaste" puhul, siis uuringuid, mis looma-geeniteraapiate ohutust tõestavad-tõestaksid, on kas väga vähe või pole üldse.
Karjakasvatajad on ettevaatlikud
Ameerika Ühendriikide Riikliku karjakasvatajate veiseliha liidu (National Cattlemen's Beef Association) sõnul pole täna Ameerika Ühendriikides lubatud loomade peal kasutada ühtegi modRNA teraapiat. Sellised teraapiad on samas juba arendusjärgus ja nendega süstitud loomaliha võib jõuda aasta-mõne jooksul inimeste toidulauale.
USA karjakasvatajate üleriiklik vabaühendus R-CALF USA, mille tegevuse eesmärgiks on tagada Ühendriikide karjakasvatustööstuse elujõulisus, on modRNA geeniteraapiate kasutamise osas ettevaatlik.
2023. aasta aprillis toimunud R-CALF USA, loomaarstide ja molekulaarbioloogide kohtumisel jäid kõlama kahtlused, et loomadesse süstitud modRNA ja selle kodeeritud viirus võib jõuda nii piima kui liha kaudu inimese kehasse. Sellise ülekandumise kõik mõjud, eriti pikaajalised, on täna selgusetud ja ohtude või ohutuse väljaselgitamiseks on vaja laiaulatuslikke uuringuid.
Mitmed USA osariigid (n Tennessee, Idaho, Arizona, Texas) valmistavad ette seaduseid, mis nõuavad lihatoodete puhul märgistamist, kas loomad olid süstitud modRNA geeniteraapiaga või mitte.
Toimetas Karol Kallas