Põliste väärtuste ja põhiprintsiipide tagasitoomine kõikidesse eluvaldkondadesse pole mitte mingil juhul tagasiminek kiviaega, vaid see on toetumine oma mineviku parimatele teadmistele, arutleb haridusteadlane Rea Raus.
"Kui me räägime tegelikult sellistest märksõnadest nagu "terve Eesti", "Eesti tervis", "Eesti inimese tervis", "Eesti keskkonna tervis", siis tegelikult on need asjad kõik omavahel otseses seoses. Me ei saagi neid lahutada," ütleb haridusteadlane Rea Raus mõtiskledes, millist Eestit ta soovib. Rea Raus on mitmete mõttekaaslaste ja erinevate kodanikuliikumistega algatanud infovõrgustiku ja mõttekaaslaste ühenduse nimega "Ökoriik Eesti".
"See on mõiste, mis väärib natukene laiemat käsitlemist, kuna ei hõlma ainult puhast toitu, puhast põllumajandust ja mahetootmist," ütleb Raus ja jätkab:
"Ökoriik Eesti toetub tegelikult väga põlistele väärtustele ja jätkusuutlikkuse põhiprintsiipidele juba oma olemuselt. Need läbistavad kõiki valdkondi ja kõiki tasandeid, millest me ühe riigi toimimise juures üldse saame rääkida. Samas, et see jutt ei jääks abstraktseks või üldiseks ma tooks ühe näite mahepõllumajandusest. Meil tuleb mõista seda murrangulist perioodi, kus me täna elame," tõdeb Rea Raus.
Rausi sõnul tuleb vana ja uue mõttemaailma kokkupõrke kohas hakata asju mõistma nii globaalses kui ka lokaalses mõttes. "Peame aru saama, mis meie külades, linnades, asulates toimub. Kui rääkida põllumajanduse näitel, siis põllumajandus ei ole asi iseeneses, vaid väga tihedalt seotud muude valdkondadega. Siin saab abi globaalsest teaduskogukonnast, kus juba aastakümneid uuritud jätkusuutlikkuse probleemistikku laiemalt," seletab Raus.
Rausi väitel on viimased teadusuuringud väga selgelt näidanud, et inimkonnal ei ole tegelikult muid valikuid kui minna mahepõllumajanduse, mitmekesisema põllumajanduse ja väiketootmiste poole. "Meil tõepoolest pole muid valikuid," on Raus veendunud.
"Kui me vähegi teadusuuringuid usaldame – ja sealjuures ma ei räägi praegu nendest uuringutest, mida teatud suurfirmad tellivad oma raha eest, me ju kõik teame, et sellisel juhul on tulemus tellija muusika järgi –, siis mulle väga meeldib endale tsiteerida ÜRO kaubandus- ja keskkonnaraportit aastast 2013. Selle võtmesõnumite hulgas on rõhutatud justnimelt seda, et kogu maailmas me peame põllumajanduse radikaalselt ja otsustavalt ümber orienteerima intensiivpõllumajandusest ökoloogilisemaks ja mitmekesisust toetavamaks põllumajanduseks," ütleb Raus
"Vana mõtteviisi argument on alati, et kas me tahame nüüd kuhugi kiviaega tagasi minna, labidate ja hangude juurde? Loomulikult see nii ei ole. Tänapäeval me räägime teaduse, tehnika saavutuste innovatsioonist selle kõige paremas mõttes, mitte tehnoloogia arendamisest selle enese pärast, vaid väärtuspõhise tehnoloogia arendamisest."
Rausi sõnul tuleb meil küsida, kas meie inimkonnana oleme tehnoloogia teenistuses, et tema saaks areneda, või on tehnoloogia meie teenistuses?
"Kui me inimestena saame aru, et me oleme oma keskkonna, looduse ja ka inimsuhted üsna hävinu äärele viinud, siis teadus ja tehnika peavad tulema siin meile abiks, toeks ja olema meie teenistuses."
"See on tegelikult tõelise innovatsiooni koht. Nii et mitmes mõistes on meil kõigil praegu väga põhimõtteliste ja murranguliste arutelude aeg. Ma julgen öelda, et teadlaste sõnum, kes jätkusuutlikku arengut on see, et meie põliste väärtuste ja fundamentaalse põhiprintsiipide tagasi toomine kõikidesse eluvaldkondadesse, pole mitte mingil juhul tagasiminek kiviaega, vaid see on toetumine oma mineviku parimatele teadmistele. Need teadmised on aastatuhandeid vastu pidanud."
Rausi arvates seisab meil ees nende printsiipide rakendamine täiesti uues kontekstis ja uues võtmes. "See on see koht, kus ma julgen öelda, et minu visioon ei saagi olla ainult minu visioon, vaid see on see, mida me saame teiega koos läbirääkida, kui meie enda tervis ja meie keskkonna tervis on meile ühiselt olulised," ütleb Rea Raus.