Tänasel pressikonverentsil põhjendas justiitsminister Urmas Reinsalu, miks Isamaa ja seeläbi kogu valitsus ei nõustunud kaasa minema ÜRO rändeleppega.
"Eesti Vabariik on viimase kahekümne seitsme aasta jooksul hoidnud migratsiooniküsimuses alalhoidlikku joont. Leppel on võimalikud õiguslikud tagajärjed, millega riigid võtavad endale poliitilisi kohustusi. Otsus sündis Isamaa ühtsest arusaamast," sõnas Reinsalu.
Reinsalu sõnul toetuti otsuses justiitsministeeriumi tellimusel endise õiguskantsleri Allar Jõksi poolt koostatud raportile, kus antakse leppele õiguslik hinnang. Samuti arvestati rahvusvaheliste ekspertide seisukohtadega ning Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo konsultatsiooniga.
Reinsalu lisas, et riikidel on rahvusvaheliste suhete vallas rahvuslikud huvid ja neid ei pea häbenema ega maha suruma. Lisaks USA-le on leppest taganenud ka kuus Euroopa Liidu liikmesriiki, milles pole ministri sõnul midagi erakorralist.
Reinsalu ei nõustunud ka ajakirjanike väidetega, nagu oleks otsus sündinud soovist tõsta valimiste eel Isamaa hääbuvat toetust.
"Põhimõtteid ei saa vahetada reitingu vastu. Minu vastuseis leppele pole radikaalne, vaid kaalutletud ja õiguslikele argumentidele toetuv. See pole taganemine senisest Eesti Vabariigi konservatiivsest migratsioonipoliitikast," sõnas Reinsalu.
Fotod Martin Vaher