Esmaspäeval, 19. veebruaril, avati Õismäe, Mustamäe ja Lasnamäe reklaamtahvlitel näitus "Hetk", millel kujutataks hävinenud Tallinna linnaruumi. Näituse autorite sõnul soovitakse sellega kutsuda üles märkama seda, mille eest saame tänases ebapüsivas maailmas tänulikud olla. Kriitikute sõnul on aga tegemist rahva psühholoogilise töötlemise ja hirmufooni kasvatamisega ehk psühholoogilise sõjapidamisega oma rahva suunal.
Näituse autorid Estookin ja Rebeca Parbus ütlesid rahvusringhäälingule, et meie ümber on palju asju, mille eest võiks tänulik olla, aga mille peale me iga päev isegi ei mõtle. Seetõttu ongi nende näituse eesmärgiks kutsuda üles märkama seda, mille eest saame tänases ebapüsivas maailmas tänulikud olla.
"Mõeldes sellele, kui ebapüsiv on hetkel meie maailm, sain aru, et olen iseenesest mõistetavalt võtnud kõike enda ümber. Alustades sellest, et oleme vabad ja iseseisvad, lõpetades sellega, et toit on laual ja katus peakohal. On palju, mille eest tänulik olla," selgitas Parbus näituse loomise motivatsiooni.
"Need teosed peegeldavad vaatepilte, mida me oma linnapildis ei näe. Kui palju me hindame neid hetki, mil kõik on hästi?" ütles Estookin täiendavalt.
Näitus jääb linnaruumi üles kuni 3. märtsini 2024.
Vooglaid: tegemist on psühholoogilise sõjapidamisega oma rahva suunal
Riigikogu liige Varro Vooglaid (EKRE fraktsioon) kirjutas sotsiaalmeedias, et selle näituse näol ei ole tegemist lihtsalt ühe kunstiprojektiga, vaid inimeste psühholoogilise töötlemise ja hirmutamisega:
"Ei, see ei ole lihtsalt üks kunstiprojekt. Kunstiga pole sel üldse mitte midagi pistmist – jutud kunstist teenivad lihtsalt ettekäände funktsiooni. Sisuliselt on tegu populatsiooni psühholoogilise töötlemisega, inimestes hirmufooni teadliku ja tahtliku kasvatamisega, psühholoogilise sõjapidamisega oma rahva suunal (rahva enda raha eest)."
Vooglaid lisas, et koroonaajal saadi "hea" kogemus, et hirmu külvamise abil avalikku arvamust kujundades on palju lihtsam oma poliitilisi plaane ellu viia – luuakse massipsühhoosi atmosfäär, mis soosib sellise ambitsioonide ja plaanide elluviimist, mis oleks muidu avalikkusele vastumeelsed. "Koroonaajal oli narratiiv lihte: kui sa ei istu kodus või ei lase end süstida (või protestid piirangute vastu), kannad süüd paljude inimeste surma eest jubedasse taudi," selgitas ta.
"Antud juhul luuakse aga valmisolekut ja toetust selleks, et tuua Eestisse sõda, juurutades narratiivi, et kui sa ei ole meie maa totaalse militariseerimise ning pingete pideva eskaleerimisega nõus, siis kannad vastutust tuleva sõja eest. Ehk inimestes juurutatakse hoiakut, et nad sõja suunas liikumise vastu protestimise asemel hoopis toetaks seda (sh maksaks rohkem makse ja loobuks muudest hüvedest) ja protestiks hoopis nende vastu, kes julgevad midagi kobiseda – sest sõja suunas liikumine olevat tegelikult hoopis sõja ärahoidmine," kirjutas ta täiendavalt.
Tema sõnul on selline manipulatiivne käitumine muidugi täiesti tülgastav ja absoluutselt vastuvõetamatu: "Ainuüksi see, et hiiglaslikel piltidel sodiks pommitatud majadest on kujutatud kodud, kus elavad konkreetsed lapsed, kes nüüd iga päev neist piltidest mööda sõidavad või jalutavad, näitab, et niisuguste projektide taga on sõna otseses mõttes psühhopaadid."
Lõpetuseks viitas ta veel Makroskoobis hiljuti avaldatud artiklile, milles selgitati, et psühhopaadid ei tunne armastust, sõprust ega üldse mingit emotsionaalset sidet kellegagi ning kui nad säilitavad sidemed teiste inimestega, siis üksnes vahendlikus võtmes, nähes teisi inimesi pelgalt oma omandi, ressursi või tööriistana.
Toimetas Martin Vaher