Mõne päeva eest märkasin Vabariigi Presidendi jõulu- ja uusaastatervituste e-kaarti ning panin tähele, et see ei sisaldanud mingeidki viiteid jõuludele kui kristlikule pühale. Täna sain Tartu Ülikooli elektroonilise pühadekaardi ning oh üllatust, jällegi mitte kõige kaudsematki viidet jõulude religioossele taustale. Huvi pärast otsisin üles ka Riigikogu pühadekaardi – ikka sama lugu.
Vabariigi Presidendi kaardil on graafiline kujutis tüdrukust raagus lumise kaasiku taustal, ning kaardile kerkib tekst "Loodusest loodud maa". Taustaks kõlab veider laul, mis räägib peamiselt vabadusest (millest muust ikka jõulutervituses rääkida, kuigi tõsi, võinuks peatuda ka demokraatial).
Tartu Ülikooli kaardil on kujutatud Tartu tänavatel jalutavat tudengit, kes otsib lumesajus oma unistust, 12-harulist lumehelvest. Ekraanile ilmub tekst "Loodus on parim kunstnik ja laboratoorium". Rahvusülikooli kaardil toimuva taustaks kõlab lustakas ingliskeelne lugu, mis räägib sellest, kuidas oleks tore jõulude ajal kodus olla ja oma armastatud tüdrukuga tantsida.
Riigikogu kaart vahendab aga muinasjutulist lugu sellest, kuidas Toompea lossis sündivad head ideed jõuluöö vaikuses haldjalikul kombel kokku kogunevad, taevasse tõusevad ning lenneldes eestimaa kodudesse laiali kanduvad, tuues endaga kaasa valgust.
Üpris koomiline on täheldada, kuidas kõigi kolme kaardi taga on üks ja sama püüdlus vältida igasugust tuginemist meie kultuurilisele traditsioonile, mille raames on aastasadu tähistatud jõule kui Lunastaja sündimise püha. Sellisena on kaardid suurepäraseks väljenduseks ajastu vaimust, mis muutub oma traditsiooni-vaenulikkuses sageli lausa karikatuurseks.
Asja teeb huvitavaks see, et Eesti Vabariik ei ole ametlikult sekulaarne riik ning seega ei ole mingit põhimõtteliselt põhjust, miks avalike institutsioonide pühadetervitused peaksid nii kramplikult kristlikke motiive vältima.
Mitmetes nö vana Euroopa riikides on jõulude "puhastamine" religioossest sisust või isegi viidetest religioossele traditsioonile juba pikemaaegne projekt. Nt Rootsis on sellega nii kaugele jõutud, et sel aastal keelati ära koolide kirikus peetavatel advenditeenistustel igasuguste viidete tegemine Jeesusele Kristusele, kuna see olevat multikultuurses ühiskonnas kohatu ja võivat solvata teistsuguse kultuurilise taustaga lapsi (ennekõike muidugi moslemeid).
Eesti kontekstis oleks apelleerimine multikultuurse ühiskonna nõudmistele veel liialt jabur, et sellega avalikult välja tulla. Seega näib, et meie avalike institutsioonide raames püütakse lihtsalt võimalikult täpselt nn euroopaliku vaimu järgi joonduda, seda järele matkida ning tõestada seeläbi oma ideoloogilist truudust ja eesrindlikkust.
Et meie avalike institutsioonide jõulukaartide range ilmalikkus on nii üldine, tekib küsimus, kas see on ka kellegi poolt ettekirjutatud või sellisena omavahel kokku lepitud. Kui ei ole, siis jääb üle küsida, milleks jõulude kristlikku tausta häbeneda.
mõõtmatult lihtsam kui avalike institutsioonide omad,
ent ka mõõtmatult siiram, sisukam
ja kultuuriliselt sügavam.