Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) korraldas aasta algul hanke uue tankitõrjesüstemi soetamiseks. Sellel osales vaid üks firma. Konkureeriva relvatootja sõnul toimus kogu hankeprotsess ebaausalt. Segadust lisab see, et kaitseminister Jüri Luik ja Riigikaitse komisjoni liige Ants Laaneots soovivad hanke alusdokumente muuta.
RKIK viimase relvahanke võitis Iisraeli päritolu relvi tootev firma EuroSpike GmbH, kellelt soetatakse tanktõrjeraketid Spike LR. Hanke tingimustele vastas teinegi tanktõrjesüsteem – MMP, mille tootjaks on firma nimega MBDA, kuid kes hankelt välja jäi. MBDA kahtlustab kogu asja taga kokkumängu ja sobingut.
Konkurent välistati hinnakriteeriumiga
Kahtlus, et RKIK viib läbi kallutatud ja ühte pakkujat soosivat hanget, tekkis konkureerival relvamüüjal juba varem.
"MMP on kõige moodsam turul olev tankitõrjesüsteem. Kuid see ei suuda (üksnes) hinna osas konkureerida 20 aastat kasutusel oleva Spike LR-ga," sõnas MBDA'd esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt Objektiivile.
Ometi valiti just hind pakkumuste ainsaks kriteeriumiks. "Sellega välistati konkureerimisvõimalus," leidis advokaat.
Miks see vajalik oli? Lätti sõnul on nii kaitseminister Jüri Luik kui Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Ants Laaneots kinnitanud, et tegelikult soovitakse sama hanke raames samalt pakkujalt soetada hoopis uuema põlvkonna relvastust – rakette LR2. Kuid see tulevikumudel on alles arendamisel. Pealegi ei ole võimalik LR2 rakette hankes pakkuda: esiteks peab relv olema seeriatootmises ja teiseks peab seda kasutama vähemalt üks NATO liikmesriik. Kumbki tingimus LR2 puhul täidetud ei ole.
"Riik soovib ebaausalt hankida sama tootja alles arendamisel olevat süsteemi," võttis Lätt tekkinud segaduse kokku.
Objektiiv suhtles artikli avaldamisele üleeelnenud päeval nii kirjas kui telefonis vastukommentaaride saamiseks Kaitseministeeriumi pressiesindaja Karin Kivipõlluga. Eelmise päeva hommikul ka ministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna osakonnajuhataja asetäitja Andres Sangaga. Vastuseid küsimustele ei laekunud.
Ühel hetkel teabenõuetele enam ei vastatud
Kahtlused hanke osas olid MBDAl juba varem. Selguse saamiseks hankes toimuva kohta esitas PwC advokaadibüroo korduvalt RKIK-le infopäringuid. Kui 4. märtsi vastuses kinnitati, et ühtegi pakkumist ei ole veel tunnistatud, siis 15. märtsil päringule enam vastust ei antud. Põhjuseks toodi, et advokaadibüroo klient MBDA ei ole hankemenetluses osaleva ettevõttega.
"Meie teabenõuded olid õigustatud ja tuginesid avaliku teabe seadusele. Siiani RKIK infot ka jagas. Praegune keeldumine näitab suunamuutust nende taktikas," kommenteeris Lätt vahetult peale eitava vastuse saamist.
Lätti sõnul ei soosi sellist salatsemist ka avaliku teabe seadus. Advokaadibüroole saadetud Rahandusministeeriumi selgituses seisab, et "juhul kui hankijale esitatakse huvitatud isiku poolt vastavasisuline teabepäring, tuleb tal kaaluda, kas info kuulub avaldamisele või mitte. Üldjuhul ei ole sellise teabe avaldamisest keeldumine siiski põhjendatud."
Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabiosakonna juhataja Estella Põllu kinnitas Objektiivile, et järelevalvemenetlust ei ole tänaseks siiski algatatud, kuna RKIK pole järelevalveteates nimetatud rikkumisi toime pannud.
Alusdokumentide muutmine vastuolus seadusega
Kui Luige ning Laaneotsa plaan on tõepoolest soetada sama hanke raames samalt pakkujalt alles arendamisel olevad LR2 raketid, nagu MBDA väidab, siis on see võimalik vaid hanke alusdokumente muutes. Kuid see oleks seadusevastane.
Riigihangete seadus kehtestab hanketehingutele läbipaistvuse, kontrollitavuse, võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Samuti ei ole võimalik pärast riigihanke läbiviimist vahetada osa hankelepingu esemest uuema ja parema toote vastu.
"Hankijal pole võimalik rääkida pakkujaga läbi raketi LR asendamiseks LR2-ga, kuna rakett LR2 ei vasta tehnilisele kirjeldusele. RKIK saab jätkata hankega vastavalt hanke alusdokumentides märgitud tingimustele," kinnitas Põllu.