Vabariigi Valitsus saatis kooskõlastusringile valimisseaduse muudatuse, millega soovitakse seadustada valimisõiguse teostamine mobiilirakenduse kaudu. René Allik arutleb, kuivõrd on selline samm õigustatud ja mis on m-valimiste laiem mõju.
Vabariigi Valitsus on saatnud kooskõlastusringile valimisseaduse muudatuse eelnõu, mille kohaselt saaks tulevikus anda valimistel oma hääle lisaks pabersedelile ja e-hääletamisele ka m-hääletamisel ehk nutitelefoni rakenduse abil.
„Tänapäeval käib see [digielu] valdavalt läbi nutiseadmete palju rohkem kui läbi arvutite," märgib majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Kahtlemata nii see ongi. Ja minister lisab: „Ja siis on loomulikult mõttekas teha valimised ka seal kättesaadavaks ja sellel on omaette nimetus „m-valimised"."
Paraku ei saa ministriga nõus olla, et kuna inimesed „elavad" aina enam nutiseadmes, siis tuleb valimisõiguse teostamine ka seal võimalikuks teha.
Mis on valimised? See on rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja kõige vahetum tegu oma võimu teostamisel ehk otsuse tegemine, kelle kätte usaldatakse riigi või kohaliku omavalitsuse juhtimine järgnevate aastate jooksul. Valimiste vahepealsel ajal on rahvapoolse riigivõimu teostus vaid väga kaudne ehk sisulise mõjutamise võimalus on pea olematu. Seega jäävad vaid valimised, mis on rahva kui kõrgeima võimukandja võimu teostamise kõige olulisem akt.
Sellise akti teostamine peab olema täielikult riskivaba. Paraku möönab ka riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, et enne asjaga edasiliikumist tuleb maandada mitmed riskid, mis on seni ka m-valimiste seadustamist edasi lükanud. Ehk siis meil on riskid. Ja valimistel tuleb riskid välistada, mitte maandada.
Lisaks küberturvalisusele tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et m-valimise puhul hakkab protsess käima läbi infotehnoloogiagigantide äpipoe. Riisalo püüab siin muret hääletamise turvalisuse pärast hajutada, kuid kui veenvalt? Teada on nii Apple'i kui ka Google'i suurepärane privaatsete andmete kogumis- ja talletusvõimekus, mistõttu on sellise ääretult sensitiivse info andmine eraettevõtte kätte (või sellise info läbi tema süsteemi laskmine) väga küsitav. Tõsi, nagu Riisalo ka osutab, kasutavad väga paljud ka pangaäppe oma finantside valdamiseks ja siin m-panka (mobiiliäppe) tundlikus ja privaatses rahateemas justkui usaldatakse. Ei saa vastu vaielda. Kuid ülekande puhul on selge, et ülekantav summa on sama, mis summa saaja kontole laekuv raha. M-hääletuse puhul on aga nii manipulatsiooni kui ka andmekorje mänguruum paraku pisut laiem.
Lisaks teame, et sada protsenti häkkimis- ja jälgimiskindlat IT-süsteemi pole olemas.
Kuid küsimus pole ainult selles. Kas valimised peaksid tõesti olema mugavusteenus, mille puhul tuleb luua igale kodanikule võimalus, et ta saab oma hääle anda bussis sõites või kohvikus kohvi juues? Nende riskide juures, mis paratamatult m-valimiste puhul jäävad? Täiesti mõistan ambitsiooni kõik digitaliseerida ja seda ka nutiseadmete abil. Aga see ei saa olla omaette eesmärk, sest andmelekke või andmemanipulatsiooni ka kõige väiksem risk peab valimistel olema täiesti välistatud. Risk jääb riskiks ka siis, kui see on väike, sest riski teostumisel on kahju mõõtmatult suur. M-valimiste mõttekuse kahtluse alla seadmine ei ole innovaatilise mõtteviisi puudumine, küsimus on milleski muus.
Võiks küsida ka seda, kas kodanik, kes ei viitsi kord paari-kolme aasta jooksul ennast nii palju kokku võtta, et läheb valimisjaoskonda (kusjuures meil on ka paindlikkust lisav eelhääletus) või arvuti äärde, sest nutitelefonist mugavalt ja riskivabalt hääletada ei saa, väärib seda, et tema hääl riigi valitsemisel ja kõrgeima riigivõimu kandmisel loeb? Ja teiseks – kas nii mugavate kodanike pärast on õige kulutada järjekordselt niigi nappi maksumaksja raha ja tuua valimistel hääletamisse lisariske? Siin on mõtlemiskoht.
Mida siis m-valimised juurde annaks? Digitiigri kuvandit? Ilmselt mitte. Suuremat demokraatiat? Paraku mitte, sest kes tahab riigielus valimiste kaudu osaleda, see saab seda ka praegu teha. Eduka väikeriigi digipöördest innustatud välisinvestorite investeeringuid või suuremat eksporti ja majanduskasvu? Ettevõtjad on pigem ratsionaalsed kui muljele toetuvad, loevad maksud, ettevõtluskultuur, sisendhinnad ja tööjõukulud.
Seega valija elik rahva huvidest lähtudes ei anna m-valimised sisuliselt mitte midagi. Kui m-valimiste sisseviimine just midagi muud ei ole, siis on see puhas asendustegevus, muutus muutuse pärast, mitte valimiste sisulise kvaliteedi tõstmine.