Väljaanne Politico avaldas pikema artikli Euroopa Komisjoni presidendist Jean-Claude Junckerist, kirjutades tema kui Euroopa Liidu liidri allakäigust, tema napsutamis- ja terviseprobleemidest ning suutmatustest leida ühist keelt nendega, kes ei jaga tema föderalistlikku visiooni.
Ajal, mil Euroopa Liit ei leia kuidagi üksmeelt, et jagu saada rändekriisist, mil "Euroopa projekt" (s.t unistus föderaalriigist) ei paelu rahvaid ning euroskeptitsism "ruulib täiega", on Junckeri positsioon Euroopa liidrina järsult alla käinud. Politico vahendab ühte diplomaati, kelle sõnul "mõnikord me isegi ei märka tema puudumist".
Ühe Briti konservatiivist Euroopa Parlamendi liikme hinnangul on Juncker valmis kuulama ainult neid inimesi, kes nõustuvad Euroopa föderaliseerumise liiniga, teisi aga peab isepäisteks populistideks. "Euroopa projekti" usub Juncker tuliselt ja on mures, et see ei teostu piisavalt kiiresti: "Meie Euroopa Liidu käsi ei käi hästi. Selles Liidus ei ole piisavalt Euroopat. Ja selles Liidus ei ole ka piisavalt liitu. Me peame seda muutma. Ja me peame seda muutma kohe praegu."
Junckerit teatakse kui kõva napsu- ja suitsumeest. Ühe hinnangu kohaselt pole Junckeril probleeme alkoholiga, vaid hoopis sellega, kui alkoholi parasjagu pole. 2015. aasta EL-i tippkohtumisel Riias pidas joviaalne Juncker end ülal kui napsune onkel. Samas räägitakse üha enam Junckeri tervisest. Sageli ilmub ta avalikkuse ette väsinud ja kurnatud ilmega.
Kui ta on tööl, istub ta oma kabinetis, helistab Euroopa pealinnadesse ja ahelsuitsetab. Hiljuti Junckeriga kohtunud ametnikud ütlevad, et tema meeleolu on süngeks muutunud, sest "euroskeptilised populistid" tõstavad üha rohkem pead üle kogu Euroopa.
Mulje, mis neist kirjeldustest jääb, toob meelde ühe teise suure ja stagneerunud liidu viimased aastakümned, mil ametlikel kongressidel ja koosolekutel korrutati kulunud ideoloogilisi vormeleid, ülistati kehtivat ühiskonnakorda ja kuulutati veelgi helgemat tulevikku, kuid sisimas oldi juba käega löönud ja ammutati unustust või lohutust pudelist. Gerondid varisesid üksteise järel hauda, kuni astus esile noor, särav ja lobeda jutuga juht, kelle meeleheitlikest reformikatsetest šokeerituna kukkus pehkinud monstrum lõplikult kokku.