Arvestades Eesti Vabariigi juubeliaasta saabumist, pidanuks presidendi kõne eel või järel kõlama laul "Mats alati on tubli mees — / ta kedagi ei pelga, / ei kummarda ta saksa ees, / ei tõmba küüru selga." Ivo Linna esitatud "Eestlane olen ja eestlaseks jään" võinuks paremini sobituda mõnele teisele päevasündmusele.
Miks just Ado Reinvaldi sõnadele loodud laul? Kindlasti mitte seepärast, et toetada arvamust, nagu saaks nimetatud laul kuidagi Eesti hümni asendada. Semiootik Mihhail Lotman on aastaid tagasi Klassikaraadios teaduslikult põhjendanud, kuivõrd paljude hümnile omaste tunnustega on Eesti hümn, seega ka haruldaselt hea õnnestumine. Praegu pole veel teada, kas presidendi uusaastatervituse järel jäi Eesti hümni esitamine ära eksituse tulemusena või teadlikult (vahepeal on selgunud, et otsus oli teadlik – toim). 2016. aastal toimunud lipu päeva pidulikul tähistamisel Sindi linnas juhtus samuti apsakas, mis aga jäigi enamikule inimestest märkamatuks. Inimliku eksituse tõttu ei esitatud hümni sellel ajal, kui ta oleks pidanud kõlama. Kiiresti leiti selleks uus sobilik võimalus, aga ära ei jäänud.
2015. aastal mängiti Sindis tähistatud lipu päeval samuti Eesti hümni nagu seda tehti tänavu ja kõigil kordadel, kui Sindis on korraldatud iseseisvuspäeva paraadi. Aga just tollel aastal kordasid lipu päeva lõpetava kontsertosa viimase palana ajalugu rahvale esinenud Andres Põldsepp, Sulev Salm ja Margus Põldsepp. Kuulajatelt küsiti, mida kasutati 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadi ajal hümni asemel? Mitte keegi seda ei teadnud, aga Margus Põldsepa sõnul kõlanud "Mats alati on kange mees, ei kedagi ta pelga, ei tõmba küüru saksa ees…!" Seda väga lihtsal põhjusel, kuna tol ajal veel hümni polnud.
Miks võinuks siis president Kaljulaidi kõne lõppedes kõlada Reinvaldi laul? Seda kahel väga mõjuval põhjusel. Esiteks oli tegemist uusaasta ööga, kui sketšid, naljad ja küsitava väärtusega ilkumised olid lubatud isegi meie kõige väärikamate inimeste suhtes, siis miks mitte üks lustakas lugu presidendi jutu kõrvale. Teiseks – kui Eesti hümn ei sobinud, siis matsi lauluga saanuks meenutada saja aastaseks saava riigi algusaega ja eestlase meelevaimu kindlust, millest tänapäeval näikse järjest rohkem puudust tuntavat.