Pikaajalise kogemusega BBC reporteri sõnul olid videokaadrid, millele Postimees ühes paljude teiste peavooluväljaannetega viitas kui tõenditele 7. aprillil 2018 Douma linnas Süüria valitsusvägede poolt toime pandud keemiarelvarünnakust, võltsitud. Millal kavatseb Postimees hakata selgitusi jagama, küsib oma repliigis Varro Vooglaid.
Peagi möödub aasta sellest, kui kogu maailma peavoolumeedia – Eesti oma kaasa arvatud, eesotsas Postimehega – pasundas kõrvulukustavalt, et Süüria valitsusväed panid 7. aprillil 2018 Douma linnas toime keemiarelvarünnaku.
Nendele süüditustele tuginedes lasi USA sõjavägi Süüria pihta hunniku rakette. Samas ei olnud toona selle süüdistuse kinnitamiseks mitte ühtegi vettpidavat tõendit ühestki usaldusväärsest allikast. Ja minu teada ei ole olukord tänaseni muutunud.
Küll aga teatas mõne päeva eest pikaajalise kogemusega BBC reporter Riam Dalati, kes käis ise koha peal asja uurimas, et need videokaadrid, mis väidetava keemiarelvarünnaku tõenditena meedia kaudu maailmale esitati, olid lavastatud.
"Olles 6 kuud seda juhtumit uurinud, võin ma tõestada vähimagi kahtluseta, et Douma haiglast tehtud kaadrid olid lavastatud," kirjutas ta Twitteris.
Raske on hinnata, kui palju kaalu võib sellele avaldusele omistada, aga igal juhul tekib küsimus, millal kavatseb Postimees hakata selgitusi jagama seoses Douma intsidendi kohta kirjutatuga. Nimelt seisavad Postimehe 9. aprilli 2018 juhtkirjas järgmised sõnad:
"Pühapäeval nägi maailm Süüriast taas šokeerivaid kaadreid gaasirünnaku ohvritest, kes väänlevad krampides, suu vahus. Kümned inimesed lämbusid mürkgaasi kätte, mida Bashar al-Assadi vägede helikopteritelt balloonidega alla loobiti. See leidis aset Damaskuse lähedal asuvas Douma linnas, kus Assadi väed on enam kui kuu aja jooksul korraldanud suurt rünnakuoperatsiooni Süüria ülestõusnute vastu."
Arusaadavalt võib iga väljaanne faktidega eksida ja liialt vähesest hoolikusest laialt levitatud väiteid faktide pähe võttes valeuudiseid levitada. Ent kui nii juhtub, tuleks seda ka tunnistada ja selle eest vabandust paluda – mitte ainult alternatiivmeedial, vaid ka peavoolumeedial, seda enam, et viimane väidab end kujutavat kvaliteetmeediat, mille defineerivateks tunnusteks on faktitäpsus ja vastutustundlikkus.