Nad ei oska enam muud kui nülgida ja koorida, panevad ühe tolli teise otsa, ühe maksu teisest üle. Nad käituvad nõnda, et see oleks liiast isegi röövlite ja kelmide puhul, kirjutab usuisa doktor Lutherus valitsejate kohta.
Piiblist, Koguja raamatust, võib lugeda: „Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all." Pole kahtlust, et need sõnad käivad ka valitsejate ja nende tegemiste kohta. Ja nii ongi igati asjakohane meenutada, mida armas usuisa doktor Martinus Lutherus (1483–1546) ütleb oma kirjatöös „Ilmalikust valitsusest":
„Ilmalikud isandad, kes peaksid maad ja rahvast välispidiselt valitsema, on samuti oma ülesande kõrvale jätnud. Nad ei oska enam muud kui nülgida ja koorida, panevad ühe tolli teise otsa, ühe maksu teisest üle, lasevad siin karu, seal hundi lahti. Seejuures pole nende juures leida mingit õiglust, ustavust ega tõde. Nad käituvad nõnda, et see oleks liiast isegi röövlite ja kelmide puhul."
Endise augustiinlase Lutheri sõnades näib kaasa helisevat Püha Augustinuse mõttekäik, mis kõrvutab õigluse printsiibi unustanud riigi kuritegeliku röövlijõuguga: „Mis muud on riigid lahus õiglusest kui vaid suured röövlijõugud? Pole ju ka röövlijõugud midagi muud kui väikesed riigid? Ka seal on tegemist inimeste rühmaga, keda juhitakse ülema meelevallaga, kes on seotud omavahelise lepinguga ning kes jagab kindla kokkuleppe alusel saaki. Kui see kuritegelik moodustis hukkaläinud inimeste lisandumisel sedavõrd kasvab, et haarab enda alla paikkondi, rajab asundusi, vallutab linnasid, allutab rahvaid, siis võtab ta endale ilma pikemata riigi nime, mida ei anna talle aga ilmselgelt mitte kahanev ahnus, vaid lisanduv karistamatus" (De civitate Dei, IV, 4).
Kui riigikassa on ideoloogiliste (rohepööre) ja poliitiliste (Ukraina toetamine) ambitsioonide rahuldamiseks tühjaks laristatud ja puudub soov tülitada välismaised röövleid (näiteks Rootsi panku), tuleb pöörduda maksumaksjate poole ning neist välja pigistada veel rohkem kui enne. Ja kui kõiki olemasolevaid makse, trahve ja lõive on tõstetud, nii et neid enam tõsta ei saa, tuleb välja mõelda uusi makse, mis on valitsusele täiendav tuluallikas.
Näiteks automaks. Ehkki sõiduki registreerimise eest on juba praegu ette nähtud riigilõiv, ostult tuleb tasuda käibemaks ning auto kasutajad maksavad kütuselt aktsiisi (kuni pool kütuse hinnast), on valitsusel kavas sõiduki igakordse registreerimise eest küsida täiendavalt kopsakat maksu ning samuti tuleb autoomanikel hakata maksma iga-aastast automaksu. Ühtelt asjalt saab koorida ja nülgida mitut nahka.
Teisalt tundub, et armsale eesti rahvale ei olegi röövlite ja kelmide valitsemine niiväga vastumeelne. Ehkki Eesti majandus kahaneb juba mitmendat aastat järjest, on valitsuse juhtpartei – Reformierakonna – reiting jälle tõusuteel. Meenub vana loosung: partei ja rahvas on ühtne.