Kuressaare piiskopilinnus ja linnusehoov. Foto: Bigstockphoto.com

Vaikiva ajastu valitsusjuht Kaarel Eenpalu lükkas oma asukohas öörahu ja politseitunni saabumist edasi kuni varahommikuni, istudes restoranis joogilaua ääres ja kritseldades vastava määruse paberossikarbi siseküljele. Kuressaares rahva raha eest pidutsenud kohtunikele anti öörahu lühendamise luba linnavalitsusest, ent ühine joon vaikiva ajastu "eliidiga" on sama: kõiksugu jupiteridele on täielises demokraatias rohkem lubatud kui lihtkodanikest härgadele, kirjutab Veiko Vihuri.

Pätsi aja poliitilisest elust kriitiliselt kirjutanud William Tomingas tsiteerib oma teoses "Vaikiv ajastu Eestis" peaminister Kaarel Eenpalu riigivolikogu ees 24. mail 1938 peetud 2-tunnisest kõnest järgmist lõiku:

"Meil ei peeta öörahu. Otsustav peab siin olema seadustega määratud kord. Meie pidud ja ballid algavad hilja ja kestavad varahommikuni. Meie restoraanid on kaua avatud ja on viisiks seal istuda kaua… Elu aga peaks seadma nii, et rahval oleks öörahu."

Tomingas lisab allmärkuses (osundatud 1961. aastal New Yorgis ilmunud väljaande järgi, lk 461):

"See Eenpalu jutt oli eriti lõbus riigikogus kuulata neil, kes Eenpalu ja tema harrastusi tundsid hästi ja pikemat aega. Olles siseministriks ja viibides ühel suveõhtul Pärnus sealses Rannasalongis, sattus K. E. niivõrd heasse tujju, et ei tahtnud restoraanist lahkuda politseitunni kättejõudmisel. Ta kirjutas oma joogilaua ääres "Eva" paberossikarbi siseküljele määruse, mille kohaselt oli lubatud Rannasalongi hoida avatud kuni kella 6-ni hommikul. See siseministri määrus kehtis Rannasalongi suhtes kuni suvitushooaja lõpuni."

Osundatud lõigud Tomingase raamatust meenusid seoses uudisega, et möödunud nädalal toimus teises populaarses suvituslinnas Kuressaares Eesti esimese ja teise astme kohtute tänupidu – meedias nimetati seda nii pralleks kui mürgliks –, milleks riik eraldas 100 000 eurot. Kuid maksumaksja raha tuulde lennutamisest enam häiris linnaelanikke lossihoovist kostunud vali lärm.

Meediaväljaannetest võib lugeda, et öörahu rikkumisest nördinud ja seetõttu politseisse pöördunud elanikud ei saanud paraku riigivõimult mingit abi.

"Põhjus seisnes selles, et Kuressaare linnavalitsuse korralduse järgi oli öörahu 3. augusti ööl vastu 4. augustit ajutiselt lühendatud, sest Kuressaare piiskopilinnuses toimus kohtute tänuüritus," selgitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Andra Jundas.

Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu kinnitas, et tõepoolest anti luba öörahu alguse ajutiseks pikendamiseks 3. augusti ööl vastu 4. augustit kuni kella kolmeni öösel seoses kohtute tänuürituse õhtuse programmiga piiskopilinnuse hoovis.

Hiljem inimeste ees vabandusega esinenud Kuressaare linnapea Madis Kallas osutas sellele, et auväärsete kohtunike peost ei osatud sellist öörahu rikkumist karta: "Linnavalitsus tunnistab, et antud riiklik institutsioon oma kuvandilt ja väärikuselt andis meile piisavalt kindlust, et see tänuüritus saab toimuma linnakodanikke kuidagi häirimata."

Kuigi linnaisade jutu järgi ei osatud elanike häirimist ette näha, lühendati ürituse tõttu siiski öörahu. Tõenäoliselt ei kirjutatud seda korraldust paberossikarbi siseküljele, kuid ühine joon vaikiva ajastu "eliidiga" on sama: kõiksugu jupiteridele on täielises demokraatias rohkem lubatud kui lihtkodanikest härgadele. Ja pidu käib ikka maksumaksja raha eest.