Vihm. Foto: Jule Berlin, Bigstockphoto.com

Kas on oodata tasuta vihma kõigile või peaksime kartma hoopis vihmaaktsiisi, mis paneks eestlased sõitma Lätti, et seal tasuta vihma nautida? Erakondade valimislubadusi seoses vihmaga analüüsib Illimar Toomet.

Võimuparteid lubavad vihma. Ei, see pole mure metsade süttimise, vaid valimiseelsete toetusreitingute kustumise pärast.

Keskerakond lubab tasuta vihma kõigile.

Sotsid peavad oluliseks, et vihm ei teeks sadades eristusi rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude, sealhulgas seksuaalse orientatsiooni tõttu.

Keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler (erakond Isamaa) helistab iga päev isiklikult oma haldusalas olevasse Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituuti ning pärib nimeliselt, milline on vihmalootus omavalitsustes, kus Isamaa on võimul.

Kaitseminister Jüri Luik (erakond Isamaa) aga kinnitab, et tänu missioonidele kuiva lähistroopilise kliimaga Iraagis ja Afganistanis on Eesti sõdur valmis kaitsma kodumaad ka kuiva ilmaga, kui vihma saabumine peaks viibima.

Asjatundjate hinnangul pole aga küsimus niivõrd meteofüüsikalistes asjaoludes kui ebaõnnestunud kommunikatsioonis. Selle parandamiseks vallandas rahvusringhääling korraga kaks tuntud ilmateadustajat, kelle eetrisõnumid igaõhtusel prime time'il töötasid selgelt valitsuse lubaduste vastu.

Opositsiooniparteid peavad koalitsiooni vihmalubadusi loomulikult naeruväärseteks.

Reformierakond hoiatab, et pigem peaks Eesti maksumaksja kartma vihmaaktsiisi kehtestamist, mis omakorda ajab tuhanded inimesed minema Lätti nautima seda hüve täiesti tasuta.

EKRE peab vihma lubamist järjekordseks alatuks võtteks, millega tahetakse meelitada kohale lugematu hulk pagulasi, kes lahkuvad kodumaisest kõrbelisest kliimast, et nautida parasvöötme vihmarõõme, mille loomiseks nad loomulikult ei viitsi liigutada lillegi.

Vabaerakond on vihma saabumise või mittesaabumise küsimuses äraootaval seisukohal.

President Kersti Kaljulaid tuletas oma hiljutises pöördumises meelde, et Eesti inimesed elavad piirideta maailmas, suures globaalses külas. Sellepärast peaksime mõtlema ka nendele inimestele, kes kannatavad maailma erinevates paikades vihma põhjustatud üleujutuste ja maalihete pärast.