Tunnustatud molekulaarbioloogi Richard Ebright tuletab meelde, kuidas 2004. aastal avati tundras asuvad 1918. aasta Hispaania gripi ohvrite hauad ja nende koeproovide toel õnnestus viirus sünteetilisel kujul "ellu äratada".
Ebrighti peetakse viiruste võimendamise (gain of function) teaduse üheks parimaks asjatundjaks ja ta on aastakümneid manitsenud inimesi, et laboris viiruste meisterdamine kujutab tarbetut ohtu, millest pandeemia algamine on ainult aja küsimus. Ta andis intervjuu Dana Parishile, mille viimane avaldas 5. detsembril.
Parish on tuntud levimuusikatäht-laulukirjutaja, kes 2014. aastal jäi puukborrelioosi, mis kujunes "tänu" arstide süstemaatilisele saamatusele talle rängaks katsumuseks ja tänaseks on temast saanud mõjukas terviseaktivist.
Jutuajamise teemaks oli viiruste võimendamine ning kui ohtliku teadusharuga on tegemist. Taustaks on Ameerika Ühendriikide kongressi Covidi plandeemia aruanne, mille põhjustaja loomises ja režiimi kehtestamises on oluline roll Anthony Faucil. Intervjuu käigus tuletas Ebright meelde:
"Teadlastel kaevasid [Alaska] arktilisest tundrast välja 1918. aasta viiruse [Hispaania gripi] kätte surnud inimeste surnukehad ja neil õnnestus hankida viiruse täielik genoomijärjestus. Nad eraldasid surnukehadest nukleiinhapped ja lõid nende põhjal viiruse järjestuse. Viiruse taasloomise, õigemini pandeemia põhjustanud tegeliku haigusidu järjestuse tuletamise näol oli tegemist teaduse jaoks olulise saavutusega.
Siis astusid teadlased järgmise sammu, mis oli märksa ohtlikum. Selleks sammuks oli 1918. aasta gripiviiruse taasloomine. Ehk kasutades viiruse geenijärjestust ja vastloodud sünteetilisi tööriistu, mille abil oli võimalik luua terviklik viiruslik genoom ja selle rakkudesse sisestamisega saadi lõpuks täielikult nakkavad viiruse osakesed.
Teadustöö varases staadiumis sai selgeks, et seda rahastavad riiklikud terviseinstituudid (NIH) ja täpsemalt Anthony Fauci. Seda rahastati ilma igasuguse eelneva ohtude ja kasu võrdlemise hinnanguta."
Parish uuris kui palju on maailmas laboreid, mis suudavad selliseid viiruseid luua?
Ebrighti sõnul oli laboreid, mis suudavad luua geneetiliselt suhteliselt "lihtsa" gripiviiruse, 2004. aastal maailmas kuskil kümmekond. Täna on neid sadades.
Teadusajakirjanduses esitati ühe inimkonna surmavama viiruse taasloomist teaduse suure võiduna, millega uhkustati isegi massimeedias.
Hispaania gripp on teadaolevalt viimaste sajandite inimkonda kõige suuremas mahus laastanud pandeemia.
Toimetas Karol Kallas