Rumeenia Põhiseaduslik Tribunal otsustas, et Euroopa Kohus ületas oma voli kui see otsustas, et Rumeenia kohtud peavad Euroopa Liidu seaduseid pidama kõrgemaks oma riigi põhiseadusest. Maikuu alguses seadis Euroopa Kohtule päitseid pähe Saksamaa Konstitutsioonikohus.
Viimaste aastate jooksul on Rumeenias läbi viidud justiitssüsteemi reformimine, mis on tekitanud vastumeelsust Euroopa Kohtus. Põhjuseks on riigis loodud prokuratuuri eriosakond, mis tegeleb kohtunike ja prokuröride võimalike kuritegude uurimise ning korruptsioonivastase võitlusega, vahendab uudisteportaal ReMix.
Maikuu keskel otsustas Euroopa Kohus, et viidatud prokuratuuri eriosakonna loomisega peavad kaasas käima garantiid, et seda ei hakata kasutama ära poliitilises võitluses kohtunike ja prokuröride kontrollimiseks. Lisaks käskis Euroopa Kohus Rumeenia Kohtutel eirata Rumeenia põhiseadust juhul kui see läheb vastuollu Euroopa Liidus seadustega.
Kolm nädalat hiljem võttis Rumeenia Põhiseaduslik Tribunal seisukoha Euroopa Kohtu otsuse suhtes ja leidis, et Euroopa Liidu kõrgeim kohus tegutses selliseid otsuseid väljaspool Euroopa Liidu voli ning Rumeenia Põhiseadus on kõige kõrgem seadus, millega Rumeenia kohtud peavad arvestama.
Poola asejustiitsminister Sebastian Kaleta juhtis tähelepanu, et viimaste aastate jooksul on mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid seadnud küsimuse alla Euroopa Kohtu vaated, kuna see on "on üritanud oma otsuste kaudu kehtestada enda absoluutset ülimuslikkust Euroopa Liidu süsteemis".
Kaleta sõnul on Euroopa Kohtu tegevuse viimase kahe aasta jooksul seadnud kahtluse alla lisaks Rumeenia ja Saksamaa põhiseaduskohtutele veel Hispaania Ülemkohus ja Prantsusmaa Conseil d'État (Riiginõukogu, administratiivõiguse ülemkohus).
Märkimisväärseks kaotuseks Euroopa Kohtule oli 5. mail avalikustatud Saksamaa Konstitutsioonikohtu otsus, kus Saksamaa kõrgeima kohtu kohtunikud otsustasid, et Euroopa Kohtu otsused ei käi üle Saksamaa seaduste ja Saksamaa Konistutsioonikohtul on kõigis Saksamaad puudutavates õigusküsimustes lõplik sõna.
Saksamaa Konstitutsioonikohtu otsust tervitasid teiste hulgas nii Poola kui Ungari, sest mõlemad riigid on sattunud mitmel põhjusel, nagu näiteks justiitsreform ja sisseränne, Euroopa Kohtu rünnaku alla. Euroopa Kohus on näiteks sundinud Ungarit ja teisi Ida-Euroopa riike tunnistama Euroopa Liidu poolt määratud sisserändekvoote ja otsustas, et Ungari poolt loodud sisserändajate transiiditsoonid on ebaseaduslikud.
Lisaks kaldub üldine arvamus ka suunas, et kui kord Euroopa Kohtu ette jõuavad Ungari ja Poola väidetavad "õigusriigi põhimõtete" rikkumised, langetab Kohus otsuse nende riikide vastu, mis omakorda avab Brüsselile võimaluse karistada rahaliselt sõnakuulmatuid ning konservatiivseid liikmesriike.
Kaleta rõhutas, et "Euroopa Liidu tulevikku puudutav süsteemne konflikt on liikunud poliitikavallast justiitssüsteemi".
Tema sõnul on samuti põhjust arvata, et eurooplaste ees seisab "ajalooline moment, kus otsustatakse, kas Euroopa Liidust saab ilma aluslepinguid muutmata täievoliline riik, mida toetab Euroopa Kohtu abiga toime pandav rahaline väljapressimine".
Eesti kohtunik Andres Suik leidis 2019. aasta veebruaris, et Euroopa Kohus ei ole Eesti kohtusüsteemi nõndanimetatud neljas aste ja Eesti kõige kõrgem kohtuorgan on riigikohus:
Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi kõrgeim kohus on riigikohus, mitte Euroopa Kohus. Sarnaselt teise Euroopa kõrgeima kohtu EIK-ga ei ole ka EL-i Kohus Eesti kohtusüsteemi suhtes n-ö neljas kohtuaste. Eesti kohtute jõustunud kohtuotsused on lõplikud ega ole edasikaevatavad EL-i Kohtusse.
Seoses kartustega EL-i institutsioonide võimu süveneva suurenemise suhtes selgitas riigikohtu üldkogu aga 12.7.2012 otsuses, et kuigi Eesti 2003. aasta rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse täiendamise seadus lubab Eestil kuuluda muutuvasse EL-i, ei ole see volitus legitimeerida EL-i lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevusi EL-le.
Senise võimutasakaalu põhimõtteliseks muutmiseks, mis tooks kaasa EL-i sügavama lõimumise ja Eesti pädevuste täiendava delegeerimise EL-le, tuleb riigikohtu hinnangul küsida kõrgeima võimu kandjalt ehk rahvalt uuesti nõusolekut.
Toimetas Karol Kallas