Riigikohus otsustas neljapäeval vaktsineerimisest keeldumise tõttu ametist vabastatud kaitseväelaste kaebusi arutades, et kaitseväe vaktsineerimisnõude rakendamist pole põhjust peatada ning kaebajad tööle tagasi ei saa. Lahend saadab kohtuasja tagasi halduskohtusse, kuid riigikohtu argumentatsioon andis mõista, et kaebajate edulootus pole suur, vahendavad Delfi ja ERR.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem andis 31. augustil välja käskkirja, millega ta kohustas teenistujaid esitama kahe nädala jooksul tõendi koroonaviiruse vastase vaktsineerimise või haiguse läbipõdemise kohta.
"Ma ei saa käskida kedagi, kes ei taha vaktsineerida, aga need, tahavad kaitseväes edasi teenida, peavad seda tegema. Kes ei taha, saavad valida teise eluala," selgitas kaitseväe juhataja toona.
Ühes halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustasid seitse kaitseväelast selle käskkirja kehtivuse. Teises kaebuses palusid viis kaitseväelast keelata enda teenistusest vabastamise. Mõlemal juhul taotlesid kaebajad kohtult ka esialgset õiguskaitset ehk seda, et vähemalt kuni lõpliku otsuse langetamiseni saaksid nad teenistuses jätkata.
Riigikohus: kaitseväe vaktsineerimisnõude küsimus tuleb sisuliselt läbi vaadata
Riigikohus selgitas kahes eile avaldatud määruses, et kohtutel tuleb kaitseväes kehtestatud vaktsineerimisnõude peale esitatud kaebused sisuliselt läbi vaadata. See tähendab, et halduskohus, kes algselt kaebuse tagasi lükkas, peab selle nüüd ette võtma.
Riigikohtu halduskolleegium leidis, et vaktsineerimisnõuete käskkiri pole tavaline kaitseväeline käsk, vaid puudutab tegevteenistusse jäämise eeldusi ning olulisi põhiõigusi – õigust elule, tervisele ja kehalisele puutumatusele. Sellist asutusesisest õigusakti peab saama kohtus vaidlustada.
Samuti arutas riigikohus ühe kaitseväelase esialgse õiguskaitse taotlust teenistusest vabastamise vastu, kuid jättis selle rahuldamata, sest kaebuse eduväljavaated on pigem väikesed ja riigikaitseline huvi on kaalukam. See tähendab, et tal pole võimalik teenistusse naasta, kui just asja edasise menetluse käigus teisiti ei otsustata.
Riigikohus: vaktsineerimisnõude asjakohasus vajab kontrolli, kuid hetkel ei ole selle põhjendatuses tõsiseid kahtlusi
Kaitseväe kehtestatud vaktsineerimisnõude eesmärk on kaitseväelaste teenistus- ja reageerimisvõime säilitamine ning seeläbi riigi kaitsevõime kindlustamine. Selle nõude proportsionaalsust tuleb kohtutel edasises menetluses veel täpsemalt kontrollida, kuid hetkel ei ole kolleegiumil selle põhjendatuses tõsiseid kahtlusi.
Riigikohus nentis, et kaitsesüstimine ei välista koroonaviiruse edasikandmist ega haigestumist täielikult ja vaktsiini toime väheneb aja möödudes. Samas märkis kolleegium, et vaktsineerimisnõue on suure tõenäosusega vajalik, sest hetkel pole näha muid sama tõhusaid meetmeid.
Ulatuslikud liikumispiirangud, viibimiskeelud, karantiin ja teised ühiskonna sulgemise abinõud ei saavat tulla kõne alla leebemate meetmetena. Nende hinnangul tooks sellised piirangud nii kaitseväelastele kui ka teistele inimestele kaasa võrreldamatult suuremad põhiõiguste riived kui kaitsesüstimine. Nad leiavad, et vaktsineerimise kõrvaltoimed võivad harvadel juhtudel olla küll väga tõsised, kuid enda vaktsineerimata jätmine ohustab inimese elu ja tervist rohkem.
Kokkuvõttes leidis riigikohus, et vaktsineerimisnõude eesmärgid on äärmiselt kaalukad ning see ei alanda inimväärikust. Seda tuleb kohtutel edasises menetluses siiski täpsemalt analüüsida, kas kaitseväel oleks olukorra lahendamiseks leidunud mõni leebem abinõu kui kaitseväelaste teenistusest vabastamine. Riigikohus saatis kaebused menetluse jätkamiseks halduskohtule.
Kolleegium märkis, et kui kohus peaks kaitseväelaste teenistusest vabastamise õigusvastaseks tunnistama, siis ei pruugi nende teenistusse ennistamine olla enam võimalik. Samas on kaitseväelastel keeruline kui mitte võimatu leida uut erialast tööd väljaspool kaitseväge ja Kaitseliitu.
Toimetas Martin Vaher