Riigikontroll avalikustas 6. novembril oma aastaaruande, mis keskendub suuresti Eesti elektrisüsteemile. Oma hinnangutes elektrisüsteemi olukorra ja tuleviku osas on riigikontroll äärmiselt kriitiline.
Riigikontroll tegi juba aastal 2012 auditi „Elektritootmise võimalikud valikud" ja nüüd avalikustatud aastaaruandes nenditakse, et olukord pole vähimalgi määral muutunud, vaid probleemid on süvenenud. „Vabariigi Valitsus ei ole veel leidnud konkreetset ja realistlikku lahendust, kuidas oleks tagatud, et kodu- ja äritarbijatel oleks tulevikus vajalikul hulgal, igal ajal ja vastuvõetava hinnaga elektrienergiat," tõdeb riigikontroll.
Seetõttu on oht, et elektri puudujäägi korral meie piirkonnas muutub elektrienergia tarbijate jaoks liiga kalliks. Selge perspektiiv ja tegevuskava energeetika vallas on vajalikud ka majanduse, tööstuse arengu jaoks ning see toob kaasa Eesti jõukuse ja konkurentsivõime kasvu.
Raportis nenditakse, et kuigi koostamisel on energiamajanduse arengukava ENMAK 2035+, siis on juba praegu töömaterjalidest näha, et kavandatavad meetmed on liiga üldsõnalised. Arengukavas puudub vajalik konkreetsus, kokkulepitud eesmärgid, rahastusallikad, tegevuskava ja vastutajad.
Juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole enne 2027 lisandumas. Aastal 2026 lõpeb Eesti Energiale antud riigi kui omaniku suunis tagada Eesti-sisene juhitav elektritootmisvõimsus vähemalt 1000 MW ulatuses. Eesti saab küll taotleda pärast seda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba elektritootmise strateegilise reservi loomiseks, milleks saaksid ka Eesti Energia vanad tolmupõletuskatlad. Loa saamine pole paraku kindel ja ühtlasi läheks strateegilise reservi hoidmine väga kalliks, kuna põlekivienergia on tänu saastetasudele väga kõrge hinnaga lõpptarbijale.
Valitsus on seadnud eesmärgiks lõpetada põlevkivist elektri tootmine aastaks 2030, mis toob endaga kaasa hulgaliselt probleeme, kuna isegi siis, kui oleks teoreetiliselt piisavalt taastuvenergia tootmisvõimsusi, siis oluline lünk tekib juhitava elektrienergiaga, mille ülesanne on hoida elektrisüsteemis sagedust ja piisavalt võimsust ajal, mil taastuvenergia oma suure volatiivsuse tõttu seda tagada ei saa.
Juhitava võimsuse tagamiseks vajalikud valikud ja otsused tuleb teha võimalikult kiiresti, märgib raport ja tõdeb, et seni tegemata otsuste tõttu on ajaaken väga väike ja ajasurve väga suur, mis võib omakorda viia kiirustamisest tingitud valede otsusteni.
Riigikontrolör Janar Holm nendib raporti eessõnas, et kui Eesti tootmisvõimsuste piisavuse probleeme ei lahendata, on risk, et elektri hind tõuseb tasemele, mis on Eesti kodu- ja äritarbijatele vastuvõetamatu. Tekib suur arv energiaostuvõimetuid kodutarbijaid, lisaks annab kõrge elektrihind hoobi majandusele ja tööstusele.
Raport juhib tähelepanu ka sellele, et Eesti peab oma asukoha ja julgeolekuolukorra tõttu olema valmis selleks, et mingi osa elektrisüsteemist võib rivist välja langeda. Selle leevendamiseks on vaja hajutada juhitavat tootmisvõimsust, luua uusi välisühendusi ja lahendada energia salvestusküsimus.
Riigikontrolli raportit on võimalik lugeda siit.
Toimetas René Allik