Riigikontrolli värske aruanne toob välja riigi suutmatuse kasutada ära eurotoetusi. Eelmisel aastal kasutati ära 61 protsenti võimalikest toetustest, tänavu on poole aastaga suudetud ära kasutada vaid viiendik võimalikust summast, vahendab ERR.
"Praeguse kiire hinnatõusu tingimustes kehtib põhimõte "aeg on raha" rohkem kui varem ja iga viivitatud aasta, kvartal või isegi kuu tähendab seda, et me saame vähem koole, vähem tervisekeskuseid, teid ja muud vajalikku," sõnas riigikontrolör Janar Holm.
Mahajäämus plaanidest on pikaajaline, sest viimasel viiel aastal, alates 2017, on riik jätnud igal aastal kasutamata keskmiselt 318 miljonit eurot riigieelarvesse kavandatud EL toetusi. EL liikmesriikidest paikneb Eesti toetusraha kasutamise tempolt 15. kohal.
"Kuigi riigieelarvesse planeeritud välistoetuste rakendamata jäämine ei tähenda tingimata selle raha kaotsiminekut Eesti jaoks, ei saa kasutamata välistoetusi siiski lõputult edasi lükata," selgitas Holm. Nii saab EL eelarveperioodi 2015-2020 struktuuritoetusi, sh maaelu ja kalanduse raha, kasutada järgmise aasta lõpuni.
EL toetusi koordineerivate ministeeriumite hinnangul lähevad välisraha kavandatud ajal kasutamata jätmisel taristuobjektid oluliselt kallimaks, jäävad ära või viibivad aastaid. Nii näiteks on üle poolte esmatasandi tervisekeskuste ja paljude erihoolekandeobjektide välistoetusest ehitamine pikenenud vähemalt aasta võrra.
Põhiliseks põhjuseks toetuste aeglasel kasutamisel peetakse ministeeriumide hinnangul ajakadu protsessides, mis eelnevad raha avanemisele, sh viivitused toetuste kasutamise tingimuste riigisiseses kokkuleppimises. Lisaks pärsib toetuste kasutamisi riigihangete luhtumised. Ühtlasi käib järjest uute välistoetuste kavandamine ja kasutusse suunamine sama arvu inimestega riigile ilmselgelt üle jõu.
Välisrahast tehakse investeeringuid, kuid ka riigi toimimise argiseid väljaminekuid, mis võib toetustest sõltumist suurendada. Ministeeriumide sõnul otsitakse iga eelarve juures aina enam võimalusi, kuidas igapäevakulutusi EL toetustega katta.
Riigikontrolli arvates ei ole EL toetuste puhul oluline mitte ainult toetuste kogu mahus ära kasutamine. Küsimus on ka riigi võimalikus saamatajäänud kasus või otseses kahjus, kui põhjaliku kavandamise tulemusel igati vajalikuks peetud objekt ei valmi või abiprogramm piirkonda ei jõua.
Toimetas René Allik