Ka Saksamaal püüdsid valitsus ja ravimikontsernid summutada koroonapoliitikat kritiseerivaid hääli, kirjutab Die Weltis ilmunud arvamusloos Jakob Schirrmacher. Uued dokumendid nn Twitteri failide kaasuses näitavad, millist rolli mängisid loos nii riigiamet kui ka ravimikontsernid.
Rohkem kui kolm aastat tagasi avastati uuelaadne koroonaviirus Sars-Cov2. Pärast seda on palju toimunud. Piirati inimeste põhiõigusi ettevõtlusvabadusest kuni kogunemisvabaduseni, kogu riigis oli maskikohustus, lockdown´id ja liikumispiirangud. Mitmeid kuid olid distantsõpe ja koolid suletud, kodukontor töötajatele, kiiruga kasutusse toodud vaktsiinid, alatasa muutuvad testimise eeskirjad, koroonapassinõue ja üldine sotsiaalsete kontaktide piiramine.
Paljud nendest otsustest tehti hädas ja neid taluti suurema osa rahva poolt päris pikalt. Kuid hilisem tagasivaade näitab, et paljut oleks saanud paremini teha. Tervishoiuminister Karl Lauterbach kahetses tehtud otsuseid ja vigu. Hiljuti tviitis ta näiteks koolide sulgemise teemal: „Et selgelt ütelda, [viroloog Christian] Droster ja mina esindasime tookord koolide küsimuses sama positsiooni, lugesime samu uuringuid ja nõustasime samu inimesi. Sellele vaatamata peab lubama kriitikat teha. Vahelduvate koolitundide, õhufiltrite ja nn Pool-PCR-testidega oleks koolide avatuna hoidmine võimalik olnud."
Öeldus ilmneb selgelt viimaste aastate põhilisim probleem: kui kõik loevad samu uuringuid, siis ei jää palju ruumi dialektiliseks diskursuseks. See kriitika, mida Lauterbach nüüd hiljem „lubab teha", ei olnud tookord üldse mitte aktsepteeritud. Kui parlamendis arutati koolide sulgemise teemat, siis oli sellel väga palju vastuseisu. Probleem: paljusid, ka teaduslikult põhjendatud argumente ignoreeriti või üleüldse pilgati. Seda ei juhtunud mitte ainult Saksamaal ja Euroopas, vaid suuremas osas maailmas. Mis tahes meetmete kriitikud paigutati „koroonaeitajate" nurka või nad märgistati „vandenõuteoreetikuteks".
Nagu vahepeal on selgunud, ei olnud paljud koroonapiirangud proportsionaalsed. Ka vaktsineerimiskohustus tekitas tuliseid diskussioone, mis ulatusid lähedaste sõpruskondade ja peredeni. Kas pluralistlik ühiskond ei peaks taluma seda, et Moderna ja Pfizeri poolt ajalise surve all välja töötatud vaktsiinide kohta on kriitilisi arvamusi? Kas heterogeensema diskursusega ei oleks juba varem saanud valesid arenguid vältida? Pandeemia ajal töötasid paljud inimesed kodukontorites või veetsid kontaktipiirangute tõttu enamuse ajast kodus. Nõnda piirdus nende sotsiaalne suhtlemine peamiselt sotsiaalmeediaga. Hiljaaegu avaldatud nn Twitteri failid näitavad, et sageli ei olnud sotsiaalmeedias võimalik riigi koroonapoliitika üle kriitilist arutelu pidada.
Twitteri failid on Twitteri alltöövõtjate ja kaastöötajate sisemise suhtluse avalikustamine, mille tegi võimalikuks Twitteri uus juht Elon Musk. Selle sisu on avalikustatud pidevalt alates 2022. a detsembrist ajakirjanike Matt Taibbi, Bari Weissi ja Michael Shellenbergeri poolt. Dokumendid avavad pildi korrumpeerunud ja üle koormatud sisumoderaatoritest, kes Twitteri keskuses sorteerivad välja soovimatuid arvamusi. Ka Twitteri-sisene ümberkäimine koroonaga seotud informatsiooniga ja postitustega on osa avalikustamisest.
Twitteri failide koroonat puudutavad osad avaldati David Zweigi ja Alex Berensoni ning Lee Fangi poolt. Failid näitavad, et tururelevantseimad sotsiaalmeedia ettevõtted nagu Meta, Alphabet, Microsoft ja Twitter omasid valitsuste ja ettevõtete, nagu näiteks Pfizer, survel tugevat mõju Covid-19 diskursusele. Nii näiteks märgiti Harvardi meditsiinikooli epidemoloogi Martin Kulldorfi tviidid eksitavateks – misleading. Kulldorf esindas seisukohta, et vaktsineerimine on mõttekas eelkõige riskigrupi vanemaealiste ja nende hooldajate puhul ning tarbetum laste ja inimeste puhul, kes on koroonaviirust juba põdenud.
Kui tviit on korra märgitud eksitavaks, siis ei saa seda kommenteerida, jagada ega laikida. Sarnane lugu oli ka hingamiskaitse eksperdi Matthew Knightiga – ta eemaldati Twitterist, kuna oli arvamusel, et baaride ja restoranide parem ventileerimine aitaks vältida nende kinni panemist kontaktipiirangute tõttu. Paljusid ettevõtteid ähvardas sulgemine. Knighti eemaldamise põhjuseks oli tollane oletus, et koroona levib piiskadena, mitte aerosoolina. Alles pärast kuudepikkust teaduslikku vastasseisu võeti omaks, et Knightil oli oma teesiga õigus. Twitter reaktiveeris hiljem tema konto.
Vastuolulised, kuid diskursuse jaoks üldsegi mitte vähem relevantsed tegijad nagu vahepeal surnud arst Vladimir Zelenko või viroloog ja mRNA uurija Robert Malone eemaldati samuti erinevatelt sotsiaalmeediaplatvormidelt. Zelenko oli tuntud oma varasemate uuringutega koroonast ja selle ravimisest hüdroksüklorokviiniga, ravimiga, mida on kasutatud laialdaselt malaaria vastu. Vastavalt Israel National News'ile eemaldati ta Twitterist tviidi pärast, kus ta seadis kahtluse alla laste vaktsineerimise vajaduse.
Malone'i eemaldamise põhjuseks olid kaadrid ühest videost, kus peeti Pfizeri vaktsiiniuuringute uurimisdisaini ebapiisavaks. Sama saatus tabas ka teisi Twitteri kasutajaid, kes kritiseerisid teatud uuringute tulemuste tõlgendamisi. Isegi selline korüfee nagu Jay Bhattacharya, Stanfordi meditsiiniülikooli professor ja „Great Barrington Declaration'i" kaasalgataja, pandi tema koroonapiirangute kriitika tõttu musta nimekirja ehk shadowbanned. See tähendab, et tema tviitide levikut ja leitavust piirati platvormil väga tugevalt. Tihti kasutati siin bot'e, mis ettevõtte sisupoliitikat automaatselt rakendasid. Olid ka moderaatorid, näiteks valitsusele lähedal seisvate organisatsioonide otsepäringute puhul. Failid näitavad, et Twitter suunas neist osa välismaale, nagu näiteks Filipiinidele. Siin kasutati lihtsaid küsimustikke, mis märkisid sisu lihtsustatud kriteeriumide alusel „usaldusväärseks" või „desinformatsiooniks".
Valge Maja seotus tsensuuriga
Yenin Younes ja Aaron Kheriaty kommenteerisid Wall Street Journalis: „Need e-kirjad osutavad selgele mustrile: härra Flaherty, kes esindas Valget Maja, väljendab oma viha selle üle, et ettevõtted ei suutnud Covidiga seotud sisu tema rahuloluks tsenseerida. Ettevõtted peaksid muutma oma suuniseid, et vastata tema nõudmistele. Selle tulemusena on tuhanded ameeriklased valitsuse poolt heaks kiidetud Covidi narratiivi kahtluse alla seadmise pärast vaigistatud." Põhimõtteliselt ei seisnenud modereerimine mitte selles, millised postitused on „õiged" või „valed", vaid kas nad „tekitasid kahju".
Mitte ainult valitsustel ei olnud suur huvi hoida diskursust võimalikult homogeensena. Sest nad kartsid võimalikku kollektiivset paanikat – mis oleks vallandunud näiteks varustuskindluse puudumise tõttu, tõlgendamise autoriteedi kadumise pärast või süsteemirelevantse infrastruktuuri kokku kukkumise põhjusel. Ka mõned ettevõtjad tegutsesid selle nimel, et ühiskondliku diskursuse kriitilisi hääli vaigistada. Nende seas on pandeemiast kõige suuremad kasusaajad – ravimifirmad nagu Pfizer ja Moderna. Alev Berensoni avalikustatud Twitteri failidest ilmneb, et Pfizeri direktor Scott Gottlieb lasi platvormidelt eemaldada „lagundavaid" postitusi. Gottliebi ja Todd O'Boyle'i, Twitteri avaliku poliitika vanemmänedžeri vahelises kirjavahetuses on väga palju juttu Brett P. Griori, lastearsti ja endise USA tervishoiu asekantsleri postitusest.
Grior kirjutas Twitteri postituses ühest Iisraeli uuringust, milles selgus, et immuunsus viiruse vastu on pärast koroonasse nakatumist tõhusam kui vaktsiin. Ta märkis samas, et kui inimene ei ole koroonaviirust põdenud, siis võiks ta lasta end vaktsineerida. Pfizeri direktor kartis, et just see postitus võib muutuda „viraalseks" ja kirjutas Twitterile oma e-kirjas: „See on selline asi, mis on hävitav. Siin teeb ka (Brett P. Grior) põhjaliku järelduse ühest Iisraeli retrospektiivsest uuringust, mida ei ole veel eelretsenseeritud. Kuid see tviit muutub lõpuks viraalseks ja see suurendab kajastust." Twitter märkis postituse eksitavaks ja seetõttu kadus postitus enamike kasutajate Twitteri voost.
Peale selle hoiatati Twitterit detsembris 2020 Saksa infotehnoloogia turvalisuse ameti (Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik) ja Pfizer-Biontechi poolt, et plaanitakse suurt kampaaniat, mis tahab näidata vaktsiinitootjaid negatiivses valguses. Siinkohal mõeldi rahvusvahelisi algatusi, mis võitlesid koroonavaktsiinide patentide vabakslaskmise eest. Tookord ei olnud vaktsiinide tarnekindlus eelkõige vaesematele riikidele tagatud. Patendi vabakslaskmine oleks kogu maailmas andnud riikidele võimaluse arendada ise enda geneerilisi vaktsiine või mõnda muud ravi.
12. detsembril 2020 kirjutas Biontechi kõneisik Jasmina Alatovic e-kirja Twitteri töötajale Nina Morschhäuserile, milles ta palus ettevõttel Biontechi Twitteri konto „ära peita" ja nõnda ravimikompaniid Twitteri kasutajate kriitiliste kommentaaride eest kaitsta: „Föderaalne Infotehnoloogia turvalisuse amet sai reede õhtul 11.12.2020 tõendi internetikampaaniast ravimitootja vastu," kirjutas Alatovic. „Esmaspäevaks 14.11.2020 kutsuvad aktivistid „õiglase" COVID-19 vaktsiinide jagamise nimel internetikampaaniale. Internetikampaania raames kutsutakse üles kontakteeruma sotsiaalmeedia kaudu Biontechiga ja tema juhtidega. Kas Te saate meid aidata ja „peita" meie Biontechi Twitteri konto pühapäeval paariks päevaks nii, et kommentaarid ei oleks võimalikud?" Kas Twitter sellele soovile vastu tuli, dokumentidest ei selgu.
Järgmine suur mõjutus on Public Goods Project'i, avalikule tervishoiule suunatud mittetulundusühingu kampaania „Stronger". Organisatsioon töötas tihedas kontaktis Twitteriga bot'ide väljatöötamisel, mis pidid tsenseerima vaktsiinide kohta ilmuvat valeinformatsiooni. Nii nagu Lee Fang portaalis „The Intercept" esitas, oli kampaania täielikult Biotehnoloogia Innovatsiooni Organisatsiooni, ravimitööstuse lobby-grupi, poolt rahastatud. „Paljud Strongeri poolt markeeritud tviidid," märgib Fang, „sisaldasid ebatõdesid, sealhulgas väidet, et vaktsiinid sisaldasid mikrokiipe ja nende eesmärgiks oli inimesi tappa. Teised tviidid jälle olid koroonapoliitika hallis tsoonis, nagu näiteks kriitiline suhtumine vaktsiinipassidesse või riiklikusse vaktsiinikohustusse."
Ka Twitteri Saksa kaastöötajad markeerisid tviite, mis olid vastuolus Twitteri sisupoliitikaga. Nii identifitseeris Twitteri Saksamaa kõneisik Holger Kersting ühes kirjas mõned tviidid, mis olid patendivaba vaktsiini poolt. Tviitide seas oli Liverpooli lähedase väikelinna pensionärist müürsepa oma. Kasutaja nimega Terry Brough muretses „vaeste maade" pärast ja nõudis ravimitootjalt hoolitsemist selle eest, „et igaühel oleks turvaline".
Mil määral Saksa ja Euroopa Twitteri kaastöötajatel oli mõju Covid-19 teemalisele debatile, olemasolevatest dokumentidest kahjuks ei selgu. Kuna Euroopas kehtivad suhteliselt ranged desinformatsioonireeglid, siis võib oletada, et sarnast meetodit praktiseeriti ka Saksamaal.
Põhimõtteliselt oli Covid-19 viimastel aastatel muutmist vajavate asjade luup. Olgu selleks siis süsteemsema töö väärtustamine, targem koolipoliitika, digitaalse infrastruktuuri ülesehitamine – kõiki neid tuleb oluliselt parandada. Kuid ka viis, kuidas me üksteist kohtleme ja oma ideid jagame, peab muutuma avatumaks ja vähem ideologiseeritumaks. Peab endalt küsima, kas nii kompleksses teadusvaldkonnas on üldse võimalik tembeldada uurimusi ja teooriaid kiiruga „õigeks" ja „valeks".
Tõenduspõhine teabevahetus vajab aega, kuni seda saab „falsifitseerida" või „verifitseerida". Andmeid saab alles läbi ajafaktori hinnata. Seetõttu on imestamisväärt, kui kiiresti sotsiaalmeediaettevõtted ja valitsused selliseid hukkamõistvaid otsuseid langetasid. Siin ei ole küsimus mitte ainult ilmselgelt äärmustesse minevates seisukohtades, vaid hallis tsoonis väga tugevalt reguleeritud diskursuses. Sest just selles tsoonis leiab aset vastuolus olevate ideede vahetamine. Pluralistlik diskursus tähendab ka vastulausete lubamist ning arvamuste, ideede ja kontseptsioonide võimaldamist ilma rutakate väärtushinnanguteta. Just see on dialektika ja teadusliku diskursuse olemus.
Tõlkis René Allik