Ajal, mil riigiametites on tööl sadu kommunikatsiooniga tegelevaid inimesi, ostavad riigiasutused ja riigile kuuluvad äriühingud sisse veel miljonite eest kommunikatsiooniteenuseid.
Kuigi Eesti riigiasutustes, sihtasutustes ja äriühingutes töötab sadu kommunikatsiooniga tegelevaid inimesi, ostetakse hangetega sisse teenuseid, mille kogusumma ulatub miljoniteni, vahendab ERR.
Hangete kogusumma ulatub ligi 4,6 miljonini olukorras, kus riik otsib kärpekohti. Kuna riigiasutused tõlgendavad kommunikatsioonikulusid erinevalt ja osa asutustest esitasid oma kulunumbrid ilma käibemaksuta, siis reaalselt on sisseostatavatele kommunikatsiooniteenustele kuluv summa veelgi suurem.
Hankesummade eest on tellitud meediamonitooringut, nõustamist, erinevaid PR-kampaaniaid ja muud.
Nii näiteks kulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil 2023-2024 võrdsuspoliitika osakonna strateegilise kommunikatsiooni nõustamisele ja muude kommunikatsioonitegevuste elluviimiseks ligi 30 000 eurot.
MKM-i avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster kirjeldas hanke sisu järgmiselt: "Proaktiivse kommunikatsiooni ettepanekud valdkonna teemade sidumisel teiste ühiskonnas aktuaalsete teemadega, innovatiivsed lahendused teemade tutvustamisel ja sihtrühmade kaasamisel."
Digiarenguvaldkonda kommunikeeritakse MKM-is 2024-2025 ligi 250 000 euro eest.
Keskkonnaagentuur ostis 2023. aastal kommunikatsiooniteenuseid ringmajanduse võimekuse tõstmiseks sisse ligi 103 000 euro eest. Siin tuleb märkida, et tegemist oli EL-i vahenditest kaetud kuluga.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) kulutas ligi 60 000 eurot värbamis- ja mainevideole. Seda põhjendati sellega, et TEHIK konkureerib IT töötajate värbamisel nii teiste asutuste kui ka erasektoriga, mistõttu heade IT töötajate värbamine on väga keeruline.
Tervise arengu instituut (TAI) tellis eelmisel aastal nii erinevaid kampaaniaid kui ka turundustegevusi kokku ligi 700 000 euro eest. Käesoleval aastal tuleb väljapoolt ostetavate PR-teenuste kulu väiksem, nii näiteks loobutakse info- ja teavitusmaterjalide trükkimisest, kõik on elektrooniliselt TAI kodulehel olemas.
Toimetas Markus Järvi