"Kumb on suurem oht ühiskonnale, kas laste perverteerimine või reaktsiooniks tulnud labasused? Ideaalis ei peaks ju kumbagi olema," kommenteeris Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri solvanguid pedagoog Rita Holmi suunas, kes soovitas seksuaalkasvatusega alustada juba lasteaias.
Möödunud nädala reedel avaldas Tartu Postimehe peatoimetaja Rannar Raba artikli, kus kritiseerib EKRE Sõprade Klubi Facebooki-grupis aset leidnud sõimuvalangut Rita Holmi pihta.
Isiklikud solvangud kutsus esile seksuaalpedagoogi samas lehes kirjutatud artikkel seksuaalkasvatuse vajalikkusest juba lasteaias.
Olgu osa ühiskonna enesekontrolli kaotamisele viinud artikli kesksed mõtted veelkord meelde tuletatud.
"Seksuaalkasvatus alaku juba lasteaias"
Soomes õppiva Rita Holmi enda sõnul hõlmab tema praktika seksuaalkasvatuse tunde ka lasteaialastele ja algklassidele, pealegi on tegu maailma tervishoiuorganisatsiooni poolt tunnustatud inimõigusena.
Asjatundja sõnul õpetatakse lasteaias mudilastele mängude ja laulude abil kehaosi (ka intiimseid), räägitakse oma keha puutumatusest, lähedusest, armastusest, perekonnast, rasedusest, lapse sünnist.
Holm meenutas, kuidas lasteaiaõpetajatele antud loengus rääkis ta unnutamisest – see on lapse eneserahuldamine, mille eesmärk on heaolutunne, lohutus, ajaviide ja rahunemine.
"Seejuures on väga tähtis on, et lapsel ei keelata seda teha, sest mõtlematu reaktsioon võib tekitada arengujärgus olevale seksuaalsusele sügava haava. Vanematel pole tõesti vaja karta, et räägitakse midagi eale sobimatut," rahustas 60-nda eluaasta ringis naine.
Kommentaarid põhjustas artikli väärastumus
Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri ütles artiklile järgnenud kommentaaride kohta, et alati saab end väljendada viisakalt, ka sügava vastumeelsuse korral. Samas tõstatas Vihuri küsimuse, miks peab mõni meediaväljaanne normaalseks väärastunud ideoloogiast kantud kaitsetute laste seksualiseerimist. Et EKRE Sõprade Klubis sellised vulgarismid lahvatasid, pidid need olema millegi poolt põhjustatud.
"Kumb on suurem oht ühiskonnale, kas laste perverteerimine või reaktsiooniks tulnud labasused? Ideaalis ei peaks ju kumbagi olema," leidis Vihuri.
EKRE Sõprade Klubi Facebooki-lehe üks moderaatoreid ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige Jaak Madison mõistis seal vohama löönud vulgaarsused hukka. Samas märkis ta, et erakonna toetajatele loodud grupp on aja jooksul kosunud pea 7000-liikmeliseks.
"Sinna on koondunud väga erisuguseid inimesi, sealhulgas teiste erakondade liikmeid, ajakirjanikke ning niisama huvilisi," märkis Madison.
Veebisolvangutega tuleb tegeleda iga päev
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonibüroo politseinik Maarja Punaki sõnul tuleb teadaandeid solvangute ning laimu kohta ette iga päev. Samuti juhtumid, mida inimesed ise tajuvad enda solvamisena, kuid mis oma olemuselt on muud süüteod.
Näiteks teise inimese nimel konto tegemine tutvumisportaali või siis teatajast tehtud pildi jagamine, mille jagamiseks teataja ise ei ole luba andnud.
"Seega on konkreetset kaebuste arvu keeruline öelda, kuid veebikonstaablid tegelevad selliste küsimustega iga päev," sõnas Punak.
Solvamisjuhtumeid puudutavad otsused langetab tsiviilkohus.
Sõnavabadusega seoses käib põhiseadusest tulenevalt kaasas klausel, et sealjuures tuleb austada ka teiste inimeste õigusi.
"Usun, et see on kõige olulisem mõte, millest lähtuda, kui artikleid või postitusi tehakse ning modereeritakse," lisas Punak.
Meediaväljaannetega seotud solvamisjuhtumitega tegeleb Pressinõukogu ning politsei saab anda inimestele vaid nõu sinna või siis kohtusse pöördumiseks.