Tänastelt omavalitsuste juhtidelt tuleb küsida: kas te mõistate, kui palju on väärt elamisväärne elukeskkond, kui palju on väärt inimeste meelerahu ja tervis? Või on teil siiski kõik müügiks? Liivi lahe meretuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju raportit hindab pedagoog ja keskkonnatehnoloog Robert Kiviselg (EKRE).
Valminud on Liivi lahe meretuulepargi ühe osa hoonestusloa keskkonnamõju hindamine (KMH), mis on koostatud juhtekspert Veronika Verši (Skepast & Puhkim OÜ) juhtimisel. See puudutab Kihnu külje alla planeeritava meretuulepargi üht osa kolmest.
Töö käigus on valminud pea 300-leheküljeline keskkonnamõju hinnang, millele lisandub sadu lehekülgi uuringute tulemusi:
- Veealuse müra ja infraheli uuring
- Vibratsiooniuuring
- Geoloogia ja põhjasetted
- Veekvaliteedi ja reostuslevi uuring ning mõju hinnang
- Tuulerežiimi uuring
- Fosfor ja tributüültina setetes
- Merepõhja elustik ja elupaikade uuring ja mõju hinnang
- Kalastiku uuring ja mõju kalastikule
- Ülevaade linnustiku uuringute tulemustest
- Linnustiku mõjude analüüsi aruanne
- Nahkhiirte uuring ja mõju hinnang
- Hüljeste uuring ja mõju hinnang
- Kultuuriväärtusega objektide tuvastamine
- Maastiku ja visuaalse mõju hinnang
- Mürauuring
- Sotsiaalmajandusliku mõju hinnang
- Mõjud lennundusele
- Meresõiduohutuse riskianalüüs
Praegu on keskkonna mõju hinnang saadetud arvamuse avaldamiseks piirnevatele omavalitsustele, kes peavad andma oma hinnangu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) hiljemalt 20. jaanuariks 2025.
Kuna materjal on niivõrd mahukas ja puudutab maailma suurimaid meretuulikuid, siis suure tõenäosusega puudub paljudel omavalitsustel (näiteks Kihnu vallal) ressurss ja võimekus sellist tööd adekvaatselt analüüsida.
Kuidas mõjutab see tegelikult elanike tervist, heaolu, kohalikku kultuuripärandit, turismi või vara? Kuidas mõjutab see kogukondlikke väärtusi kandvat ruumilist struktuuri laiemalt? Kuidas on kumulatiivse mõju ja visuaalse poolega, kui ellu saavad viidud kõik pusletükkidena planeeritavad projektid maal ja merel?
Eeldada, et omavalitsused suudavad seda ilma lisaressursse ja -meeskondi kaasamata analüüsida, on naiivne. Eeldada, et tuuleparkide arendajate tellitud ekspert on erapooletu… Võib ju loota, et kõnekäänd "kes maksab, see tellib muusika" siin ei kehti.
Elektriühendused vajavad ka muud taristut, millele praeguses mõjude ja visuaalse poole hindamises üldse tähelepanu ei pöörata – kõrgepingeliinid, -mastid ja alajaamad. Kuigi need võivad olla käsitletud eraldi töös, tekib küsimus: kuidas vältida selliste vaadete teket, nagu need, mis avanevad Tammistest Pulli poole sõites või Pärnust Lihulasse jõudes, vahetult enne Lihulat? See ei ole enam see maa, kuhu inimene elama tuli ja elada tahab.
Võtsin ette keskkonnamõju hinnangu ühe osa – Liivi lahe meretuulepargi visuaalse mõju hinnangu, kuna erinevalt mürast, infrahelist ja pikaajalisest mõjust turismile ning tervisele on seda igal inimesel ehk lihtsam võrrelda ja hinnata.
Võrdluseks on juba olemas Tootsi tuulepark, mille tuulikud ja nende liikuvad punased labatuled paistavad nii öösel kui päeval ka mitmekümne kilomeetri kaugusele Pärnusse. Nende visuaalset ulatust saab hinnata näiteks Lennuvälja teel, kus 26 km kaugusel asuvad 240-meetrised turbiinid on üle lennuraja nähtavad ka veidi udusema ilmaga. Veel saab kõrge torni nähtavust hinnata Pärnu telemasti järgi, sest ka see 187-meetrine maamärk on nähtav kümnete kilomeetrite kaugusele.
Kuigi merre planeeritavad tuulikud on Pärnu telemastist pea kaks korda kõrgemad – 300-meetrised pöörlevate tiibadega gigandid – annavad juba olemasolevad mastid orientiiri, milliseks soovitakse muuta vaade Pärnu ja Liivi lahele.
KMH aruannet lugedes jääb mulje, et need turbiinid paigutatakse justkui kaugele Läti randa ning mõjud Eesti elanikele ja loodusele on praktiliselt olematud. Siinkohal mõned väljavõtted aruandest:
"Tuulepargi rajamisega kaasneb positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele ning tuulikute paigutumine meremaastikku pigem mitmekesistab vaadeldavat maastikku.
Meremaastiku avatus ja avarus pehmendab suuremõõtmeliste objektide mõju, sest laiuva veepinna suhtes nende objektide vertikaalne suurus väheneb. Seetõttu võib tuulik paista suhteliselt väikesemahulisena. Kui Kihnu lõunatipp välja arvata, siis ülejäänud mõju Liivi lahe ranniku ulatuses jääb keskmisele tasemele. Pärnu lahe piires jääb visuaalne mõju üldiselt madalamaks kuni madalaks.
Arvestades, et Liivi lahte kavandatav tuulepark jääb maismaa rannikust rohkem kui 16 km kaugusele ja Kihnu saarest 10 km kaugusele, ei ole oodata, et tuulikud võiksid kahjustada ka merelt rannikule suunatud vaateid."
KMH tekst on illustreeritud nn multifilmi piltidega, kus turbiinid jäävad üle tasase merepinna 10-15 km kaugusel vaevu märgatavaks. Mõne liivaluite taga seistes ei näe neid aga üldse.
Põgusalt ka muid eelpool mainitud KMH lisades olevaid uuringuid sirvides jääb mulje, et ei ole müra ega häiringuid lindudele, kaladele, ammugi siis inimestele. Pigem ikka eesrindlik maailma päästev kliimaprojekt, mille raames muutuvad virelevad kalasadamad toimekateks hooldussadamateks ning Kihnu vald saab miljonääriks.
Seega, teades kui kaugele paistab Tootsi tuulepark ja pea kaks korda madalam, mitte pöörlev Pärnu telemast, siis ei tundu need uuringu järeldused ja petlikud visualiseeringud usutavad.
On raske uskuda, et 300 meetri kõrgused turbiinid on tasase mere taga pea nähtamatud. Kui kindel võib olla teistes uuringutes, mille tellis tuulepargi arendaja? Kui kindel saab olla Terviseametis, kes käib mõõtmas tuulepargi infraheli, kuigi neil pole infraheli osas volitusi ning ka mõned mõõtmise aspektid on akrediteerimata?
Kui täna on omavalitsuste kord häält teha, siis varsti antakse võimalus ka elanikel sel teemal kaasa rääkida.
Seega palve tänastele omavalitsuste juhtidele – palun mõelge tõsiselt, kui palju on väärt elamisväärne elukeskkond. Kui palju on väärt inimeste meelerahu ja tervis. Või on teil siiski kõik müügiks?