Doktor Robert Malone. Foto: Epoch Times

Robert Malone, kes on üks modRNA geenimanipulatsiooni tehnika leiutajatest, leiab SubStacki päevikus, et Covidi aja moodi hirmuga nügimine tuleks psühholoogilise sõja võttena kriminaliseerida. 

Covidi kriisi ajal kuulutati tavaliste inimeste vastu välja psühholoogiline sõda. Agressori rollis astusid üles üleilmastujad, valitsused, vabaühendused ja "julgeolekujõud", mis kasutasid peamise relvana nügimist. 

Hiljuti on ilmunud mitmed eelretsenseeritud teadusuuringud, mis osutavad, kui kõikehõlmav ja inimesi kahjustav oli Covid-19 ajal nügimiste kasutamine. Neis uuringutes paljastatakse samuti, kuidas nügimist, sealhulgas nügimist hirmuga, kasutatakse üksikisikute ja inimhulkade kontrollimiseks valdkondades, nagu tervis, kliimamuutused, liha söömine, tubaka suitsetamine, alkoholi tarbimine, kaalukontroll, valimised, poliitilised kampaaniad ja nii edasi.  

Osutatud sõda jätkub inimeste vastu kõiges, mis puudutab võimu ja riiki ehk riigivalitsemise kunsti.

Kellele on vaja meelde tuletada, siis nügimine on üks psühholoogilise mõjutamise vorme, mida kasutatakse sageli psühhooppides (psyop) ja psühholoogilises sõjas.

Nügimine on inimeste käitumise muutmiseks välja mõeldud tehnika, mis püüab teatud võtteid kasutades mõjutada inimesi käituma soovitud viisil. Tavaliselt toimub nügimine varjatult, kuid salajasus pole nügimise juures vältimatu vajadus. Nügimist võib kirjeldada samuti: suvalised valikute struktuuri tahud, mis muudavad ennustataval kujul inimeste käitumist ilma, et ükski valik oleks keelatud ja muutmata märkimisväärselt valikute majanduslikke stiimuleid.

Nügimine muudab keskkonna tajumist ja käivitab tunnetuslikud protsessid, mis soodustavad soovitud tulemusteni jõudmist. Nügimine suurendab võimalusi, et inimene teeb kindla valiku või käitub soovitud viisil.

Hirmuga nügimine kaasab käitumise, arvamuste ja otsustamisprotsesside suunamiseks osiseid, mis tekitavad hirmutunnet. Tegemist on ühe tõhusama nügimise vormiga, samas on see üdini ebaeetiline.

Allolevad teadustööd kajastavad, kui tõhus on hirmunügimine ja kui igapäevaselt nii üleilmastujad kui riikide valitsused sellist tehnoloogiat elanikkonna kontrollimiseks kasutavad.

Klõksud ja trikid: ilmavõrgupõhise veenmise mustkunst

Kokkuvõte

Internetikasutajad upuvad veemispüüdlustesse, mille hulgast leiab digitaalse nügimise võtted nagu vaikeväärtused, hõõr(d)umine ja tugevdamine (defaults, friction, reinforcement). 

Juhul kui sellised nügimise katsed pole avalikud, vabatahtlikud ja kasutajale kasulikud, siis võivad neist saada "tumedad mustrid", mida käesolevas teadustöös tähistatakse akronüümiga FORCES (Frame, Obstruct, Ruse, Compel, Entangle, Seduce; raamidesse surumine, tõkestamine, vembutamine, allutamine, sissemässimine ja võrgutamine. Ingliskeelne sõna "forces" tähendab eesti keeles "jõudusid".) 

Samuti kasutatakse sotsiaalmeedias sisu masslevitamiseks ära halba eelistavat kallutatust, uudishimu lõtku ja mõtlemise ladusust. Sellest märksa varjatumad ühemeelsuse tootmise taktikad on libarahvaliikumised (astroturfing), meta-nügimine (ajupesu suunamudijate kaudu) ja kaitsepookimine (inoculation; ajupesu "valede" mõtete vastu).

Nende tehnikatega inimeste mõjutamise suutlikkus kasvab koos tehnoloogia arenguga, nagu näiteks ennustavad algoritmid, inimese moodi toimiv tehistaru (generative AI; nn juturobotid) ja tehisreaalsus (VR).  

Digitaalset nügimist võib kasutada omakasupüüdmatult, üldise hüve eesmärkide saavutamise nimel, nagu näiteks inimeste kaitsmine mõjutamise eest, kuid käitumise tasandil sekkumisel on kõige paremal juhul mitmekesised tulemused.

FORCES on samuti taktika, mida valitsused, üleilmastujad ja vabaühendused kasutavad inimhulkade kontrollimiseks.

Osutatud teadustöö leiab siit.

Covid-19 kriisiaegse nügimise eetika ja vajadus pöörduda tagasi otsuste jagatud langetamise juurde: kriitiline ülevaade

Kokkuvõte

Nügimine, mis on vastuolulise mainega inimeste käitumise ennustataval viisil muutmise tehnoloogia, väidab, et inimestele jääb samal ajal, kui üritatakse mõjutada nende käitumist, alles nende valikuvabadus.

Nügimist kasutati kuni Covid-19 kriisini enamasti sellistes valdkondades, nagu näiteks tervisliku toitumise edendamine. Alates Covidist toimus nihe meetmete suunas, nagu seda on tõukamine (shove) ja käitumistooted (behavioral prods) mis jätsid inimestele märkimisväärselt vähem valikuid. 

Otsuste jagatud langetamine (shared decision making; SDM), mis on otsese kaasamise ja autonoomia meetod, on riskikommunikatsioonis alternatiivne lähenemine.

Nõndanimetatud hirmunügimised, nagu ka jõuliselt tunnetele rõhuvate või moraliseerivate sõnumite jagamine, võivad põhjustada rasket psühho-füüsilist stressi. 

Covidi ajal kasutasid selliseid nügimisi eriüksused, millega loodi ühiskondlik hirmuatmosfäär, mis põhjustas rahvastiku vaimse ja füüsilise tervise halvenemist.

Saksamaa Covid-19 kokkuvõtliku ülevaateuuringu (COSMO) soovitused, mis põhinevad nii nügimise kui sunnimeetmetel, ei ole vastavuses eetiliste ja füsioloogia põhimõtete ning tõendatud andmestikuga. 

SDM-i kasutati Covid-19 kriisi ajal vääralt, mis aitas valitsusel saavutada ühepoolseid eesmärke.

Kritiseeriti inimestele kasu toovat (utilitaarset) mõtlemist ja otsuselangetajate ebaeetilist käitumist selgitatakse nii uue moraali (moral disengagement) kui toimetuleku strateegiate küpsusastmega (maturity level of coping strategies; otsuseid langetavad eksperdid). 

Tuleks loobuda nügimisest ja pöörduda tagasi avatud, demokraatliku ning paljude arvamustega arutelude juurde, seetõttu on vaja pöörduda tagasi SDM lätete juurde.

Osutatud teadustöö leiab siit.


Musta maagia moodi nügimine on uskumatult tõhus hirmupõhine tööriist, mida valitsused, poliitikud, ettevõtted, vabaühendused, jõuametkonnad ja paljud teised kasutavad nii üksikisikute kui rahvahulkade tasandil mõttemaailma ning tegevuste kontrollimiseks. Seda psühhoopi tööriista kasutati, kasutatakse ja kasutatakse edaspidigi tavaliste inimeste vastu.

  • Meditsiinivaldkonna teaduskirjanduse andmebaasi PubMed otsing "Covid-19 vaktsiin ja vaktsiinipelgus" (Covid-19 vaccine and hesitancy) annab 5613 vastet.
  • PubMedi otsing "vaktsiin ja vaktsiinipelgus" (vaccine and hesitancy) annab 8745 vastet.

Paljud organisatsioonid langevad nügimise kasutamise maani eesmärgiga "saada jagu" vaktsiinipelgusest. 

Allolev eelretsenseeritud uuring näitab, kuidas mõned haiglad kasutasid vaimset piinamist ja isegi füüsilise ebamugavuse tekitamist, et sundida meditsiinitöötajaid ennast Covid-19 vastu ära süstima.

Covid-19 vaktsineerimiste määr tervishoiutöötajate hulgas ja nügimiste põhine sekkumine: erinevate lähenemistega uuring

Uuring viidi läbi kahes pandeemiahaiglas ajavahemikus 2021. aasta 15. september kuni 2022. aasta 1. aprill. Võrreldi vaktsineeritud ja vaktsineerimata tervisetöötajate näitajaid.

Hinnati nügimise mõju, nagu näiteks kohustuslikud PCR testimised ja koolitused. Tervisetöötajate vaktsiinipelguse väljaselgitamiseks viidi vastavalt terviseusu mudelile (Health Belief Model) läbi süvaintervjuud.

Tulemused: peale iganädalast PCR testimisega nügimist lasi ennast ära süstida 83,33% varasemalt süstimisest hoidunud töötajatest. Kohustuslike väikese osalejate arvuga seminaride ja igal teisel päeval sooritatud testimiste peale lasi ennast ära süstida 8,3 protsenti tervisetöötajatest.

Teadlased teevad järelduse, et inimeste Covidi testidega ja ajupesuga piinamine aitas tõsta süstimise määra. Kõige tõhusamalt mõjus füüsilise ebamugavuse tekitamine ehk kohustuslik PCR testimine.

Uuring viidi läbi Türgis, kuid selline PCR testidega sekkumine toimus samuti üle kogu läänemaailma.

Tõde on paraku selline, et "masin" (süsteem) tegi seda meile. See on midagi palju enamat kui pisike eetiline eksimus. PCR testima sundimine on ahistamine ja füüsilise ebamugavuse tekitamine ja sedasi nügiti inimesi kogu maailmas. Hirmuga nügimist, mille juurde käis kehalise ebamugavuse ja isegi valu tekitamine, pidid taluma miljonid inimesed.

Teaduskirjanduse hulk, mis kajastavad ja soovitavad psühholoogilise musta maagia moodi nügimist, on hirmuäratav. Inimesed ja asutused, mis sellist tegevust soovitavad, ise tihti ei teagi, millega on tegemist. Seda lihtsalt tehakse, kuna see on tõhus.

On aeg mõelda seaduste peale, mis teevad sellisest psühholoogilise sõjapidamise tehnika väärkasutamisest, mis võib ulatuda isegi vaimse ja kehalise piinamiseni, kriminaalkuriteo.

Tõlkis Karol Kallas